2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
16.03.2012 13:52

Mobiiliuuring: kui suur on lõhe Tallinna eestlaste ja venelaste vahel?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (7)

Kas Tallinna sees on kaks eraldi linna: eestlaste ja venelaste oma?

Mobiiltelefonikasutajate liikumistrajektoore jälginud uuring püüdis aru saada, kui palju Tallinna eesti ja vene kogukonnad omavahel kokku puutuvad.

Tallinn on kakskeelne linn, selle mõistmiseks piisab, kui sõita paar peatusevahet trammiga. Sama kinnitavad arvud: eelmise rahvaloenduse ajal luges 54 protsenti tallinlastest oma emakeeleks eesti keelt, 46 protsenti vene keelt.

Linnaositi on pilt samuti üsna erinev. Nõmmel, Mustamäel, Kristiines, Pirital ja kesklinnas on elanike seas enamuses eestlased. Väike-Õismäe, Põhja-Tallinn ja Lasnamäe on piirkonnad, kus ülekaalus on vene rahvusest elanikkond. Selle on tinginud peamiselt see, kuidas nõukogude ajal migratsioonilaine haripunktis korteriordereid jagati.

Tartu Ülikooli majandusteadlane Ott-Siim Toomet ja inimgeograaf Rein Ahas otsustasid uurida, kui suur on segregatsioon Tallinna eestlaste ja venelaste vahel. Eesti Entsüklopeedias seisab, et segregatsioon on ühe või mitme inimrühma eraldumine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usulise või muu erinevuse põhjal, et tagada domineeriva rühma eesõigusi.

Toomet ja Ahas seisid probleemi ees. Nad tahtsid teada, kui suur on segregatsioon töö- ja elukohtadel ning vabal ajal. Elukohaandmeid kogub rahvaloendus, samas andmed töökohtade kohta on selles andmestikus juba halvemini esindatud.

“Euroopas on segregatsiooni ilmseks näiteks linnaosad, kus leidub üksnes türgikeelseid pitsabaare, vastupidiseks näiteks on linnaosad, kus töötavad kollektiivid, mis koosnevad paljude erinevate rahvuste esindajatest,” rääkis Toomet.

Vaba aja kohta on aga teada veelgi vähem, seda on võimalik uurida küsitlustega, kuid neid küsitlusi saab teha piiratud arvul ja see ei anna eriti esinduslikku pilti kogu linna kohta.

Nii võtsid Toomet ja Ahas appi EMT kogutud mobiiltelefonieristused 2009. aasta kohta. Nende töödeldud andmed ei sisaldanud teavet telefoniomaniku isiku ega kõnede sisu kohta, kuid teada oli, kas telefoniomanik eelistab EMT teenussõnumeid saada eesti või vene keeles. Selle põhjal liigitati telefonikasutajad kas vene- või eestikeelseteks.

“Eesti on Läti kõrval üks väheseid riike, kus mobiilifirmad oma klientide kohta sedasorti andmeid koguvad, Euroopas seda eriti ei tehta,” ütles Toomet.

Kes kus käib?

Oma töös kasutavad nad mõistet ankurpunkt. Koha, kus inimene selle aasta jooksul päevasel ajal kella 8-17 vahel kõige sagemini viibis, liigitasid teadlased töö ankurpunktiks. Samamoodi määras kodu asukoha see, kus mobiiliomanik viibis kõige rohkem õhtusel ja öisel ajal.

Ülejäänud liikumised linna piires liigitusid mõiste vaba aeg alla.

Elukohtade ja töökohtade jaotuses tuli välja, et eesti ja vene kogukonnad on linnas üsna eraldi. Nõmmel elavad eestlased, Lasnamäel venelased. “See on üsna ilmne. Samamoodi see, et Koplis on töökohad peamiselt venekeelsetele ja kesklinna kontorihoonete piirkondades käivad tööl peamiselt eestlased,” ütles Toomet. “Inimesed elavad ja töötavad üsna omakeelses keskkonnas, nii eestlased kui venelased.”

Kuid vaba aja puhul näitasid mobiilide liikumise andmed, et sel ajal on eestlased ja venelased linnas üsna segi. “Kõiki tõmbab kesklinna. Ostukeskustesse, lõbutsema. See on positiivne märk, mis näitab, et inimestel on vähemalt potentsiaalne võimalus kohtuda teise etnilise rühma esindajatega,” ütles Toomet.

Kas eestlased ja venelased ka reaalselt vabal ajal suhtlevad, seda mobiiltelefoniandmete põhjal öelda pole võimalik. “Me ei näe, kas eestlased on helistanud venelastele ja vastupidi. Võimalik on, et sama kesklinna tugimasti piirkonnas on eestlased oma klubis ja venelased oma klubis, uksed kinni,” lisas Toomet.

Uuringus jälgiti ligi viit tuhandet 2009. aastal Tallinnas elanud inimese liikumisteid mobiiltelefonide positsioneerimisandmete põhjal.

27.04.2012 13:47
mait

Lõhe eestlaste ja venelaste vahel on suurem kui iial varem, ja suuremaks aina läheb.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus