16.02.2012 12:14

Milline veebileht köidab pilku?

Piret Pappel
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Uurimuses jälgiti, kuidas inimesed veebilehte vaatavad nii infrapunakaamera (ülemine foto) kui ka silmade liikumist talletava tarkvara abil (alumine foto)

Foto: Missouri UST

Inimesed kasutavad internetti üha rohkem ning esimene pilk asutuse veebilehele võib oluliselt mõjutada nende arvamust.

Internetilehtede mõju inimesele huvitas ka Missouri tehnikaülikoolis töötavat Hong Shengi. Ta kasutas katsealustena oma ülikooli üliõpilastest vabatahtlikke ning palus neil vaadata 25 erineva USA ülikooli õigusteaduskondade kodulehti.

Juura valis Sheng seepärast, et seda eriala tehnikaülikoolis ei õpetata. Seetõttu puudus tudengitel võimalus võrrelda veebilehti enda koduülikooli omaga.

Sheng salvestas veebilehti vaatavate katsealuste silmade liikumist erilise tarkvara ning infrapunakaamera abil. Nii sai ta jälgida, mida tudengid vaatasid ning analüüsida, kui kaua aega neil selleks kulus. Uurija palus katsealustel hinnata ka vaadatud veebilehtede väljanägemist ja disaini.

Keskmisel kulutasid inimesed veebilehest ülevaate saamisele 2,6 sekundit ning alles siis keskendusid kindlale leheosale.  

"Mida kauem katsealused lehekülge vaatasid, seda parema hinnangu nad sellele andsid. Kõige olulisem on hea esmamulje, see paneb inimesed süvenema," selgitas Sheng .

Katsealused kulutasid igale veebilehele keskmiselt 20 sekundit. Nad hindasid heaks kuueteistkümne kodulehekülje välimuse kahekümne viiest.

Silmade liikumist analüüsides tegi Sheng kindlaks, et inimeste tähelepanu tõmbavad seitse internetilehe piirkonda sellises järjekorras:

Asutuse logo.

Peamenüü.

Otsingukast.

Lingid Facebooki ja Twitterisse.

Pealehe foto.

Lehekülje tekst.

Lehe alumine osa.

Erakordselt suur huvi sotsiaalmeedia vastu võib olla tudengite eripära, märkis Sheng tulemusi kommenteerides.

Kuigi uurimuse käigus ei jälgitud värvide kasutamist veebilehtede kujunduses, andsid katsealused tagasisidet, et see mõjutas nende esmamuljet. Värvilahendus peab olema ilus ja atraktiivne ning lubama teksti vaevata lugeda.

Ka pealehe pilt peab olema maitsekas ning hoolikalt valitud, märkis Sheng. Vastasel korral peletab see vaataja kohe eemale.

Uurija kasutas võrgulehtede asemel lehest tehtud pilte, et tulemusi oleks võimalik paremini analüüsida. Tavaelus mõjutab suhtumist netilehtedesse ka allalaadimise kiirus, hiire liikumine ning paljud teised tegurid.

Oluline on ka see, kui palju aega inimene saab kulutada ühele veebilehele. Shengi katsealused võisid  ühte lehte vaadata nii kaua kui soovisid. Argielus hakkavad käitumist mõjutama ka ajalised piirangud.

 

17.02.2012 18:05
Henry

Eesti mehed tegelevad maailma mastaabis väga edukalt sama ja huvitavamaga. Mina oleksin seda kajastanud:) www.realeyesit.com

Lisa kommentaar

 

Mauricio Antón/PLoS 10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

Laura Oks Postimees/Scanpix 08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

04.05.2012 12:49

Kus tekivad vasakukäeliste inimeste emotsioonid?

Käelisus mõjutab seda, millises ajupoolkeras tekivad tundmused, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

26.04.2012 11:39

Miks on vasakukäelised vähemuses?

Käe-eelistust mõjutavad koostöö ja konkurents.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

18.04.2012 12:54

Kas Darwin sai emotsioonidest valesti aru?

Näoilmete mõistmine võib olla kultuuriti erinev, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimus.

16.04.2012 13:17

Kus elab iseloom?

Ärevate ja rahulike inimeste aju töötab erinevalt.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

09.04.2012 15:35

Pikad pausid ei takista keeleõpet

Võõra keele ajutine unarusse jätmine tuleb pigem kasuks, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

30.03.2012 09:32

Miks pisarakiskujad inimesed õnnelikumaks muudavad? (1)

Inimesed naudivad kurva lõpuga filmide vaatamist, sest need suurendavad lühiajaliselt nende õnnetunnet.

28.03.2012 11:52

Ärevus ergutab lõhnameelt

Mureliku inimese nina tajub paremini ebameeldivaid ja ohtlikke lõhnu, näitas ajakirjas Chemosensory Perception ilmunud uurimus.

Spike Walker/ Wellcome Images 08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

02.05.2012 11:32

Kasv ja immuunsus võivad olla seotud

Kehapikkuse geneetika on ülimalt keeruline, näitas pügmeede geenide analüüs.

25.04.2012 10:55

Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi

Keskajal elanud inimesed olid samasugused nagu meie - kartsid haigusi ning jäid lugedes magama.

19.04.2012 14:35

Lihasöömine tegi inimese edukaks

Energiarikas toit lubas emadel imikud varem rinnast võõrutada.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.

30.03.2012 14:49

Miks maalis van Gogh kummalisi päevalilli? (3)

Geenimutatsioon muudab päevalilled topeltõielisteks.

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.