15.02.2012 09:27

Millest räägib mehe nägu?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)
Tagasi
Edasi

Foto: Indrikis Krams/Tartu Ülikool

Kaks värsket uuringut näitavad, et naised eelistavad mehi, kellel on tervisest pakatav jume ning õrnem sugu peab atraktiivsemateks mehi, kelle immuunsüsteem on tugevam.

Tartu Ülikooli külalisprofessor Indrikis Krams näitas neidudele 74 Daugavpilsi ülikoolis õppiva noormehe fotosid ning palus hinnata noormeeste atraktiivsust.

Partneriotsingutes on atraktiivne nägu väga oluline. Naised hindavad sümmeetriliste ja maskuliinsete näojoontega mehi. Krams otsustas kontrollida hüpoteesi, mille kohaselt võimaldavad naiste poolt mehelikeks peetavad näojooned neil tegelikult ära tunda mehi, kelle immuunsüsteem on tugevam, see omakorda on aga märk headest geenidest.

Meestudengitest tehti näopildid, nende vereproovidest mõõdeti testosterooni taset ning neid vaktsineeriti B-hepatiidi vastu. Vaktsineerimine oli ärritus immuunsüsteemile ning mõne aja möödudes analüüsiti noormeeste veres tekkinud antikehade hulka – rohkem antikehi on märk tugevamast immuunsüsteemist.

Meeste pilte vaadanud naised pidid nende põhjal välja valima endale kõige atraktiivsemana tunduvad mehed.

Tuli välja, et naised panid kõrgemaid hindeid neile meestele, kelle immuunsüsteem on tugevam. Ehk siis, atraktiivsemaks peetud meeste organismi kaitsevõime on tugevam kui meestel, keda naised nii ligitõmbavaks ei pidanud.

Sümmeetrilised ja maskuliinsed näojooned olid samuti omased meestele, kelle kaitsevõime oli tugevam. Samuti oli nende organismis kõrgem meessuguhormooni testosterooni tase.

Uurimus ilmub ajakirjas Nature Communications.

Kuid mitte ainult näojooned, vaid ka mehe näojume annab naistele olulisi signaale.

Inglismaa Nottinghami ülikooli teadlased pildistasid 34 tumeda- ja 41 valgenahalise mehe nägusid ning mõõtsid nende näonaha värvust.  Nad leidsid, et naiste silmis sõltus meeste atraktiivsus nahavärvis sisalduva "kuldse" tooni määrast.

Meeste nägude maskuliinsuse mõõtmiseks kasutasid teadlased geomeetrilise morfomeetria meetodeid. "See meetod võimaldab arvutiga matemaatiliselt võrrelda samasse populatsiooni kuuluvate meeste ja naiste näokuju," selgitas ajakirjas Evolution and Human Behavior avaldatud uuringu juht Ian Stephen.

Arvutianalüüs andis igale näole mehelikkust väljendava matemaatiliselt saadud tulemuse. Seejärel lasti 30 mustal ja 32 valgel naisel hinnata, kui veetlevana mehed fotodel paistsid.

Kui inimene peab vastassugupoole esindajat veetlevaks, annab aju talle märku, et see indiviid on sobilik kaaslane. Evolutsioonilises mõttes tähendab see, et suutlikkus tuvastada viljakat ja hea tervise juures kaaslast aitab edukamalt saada järglasi.

"Veetleva näojume põhjuseks on inimese hea tervis. Seejuures on eriti oluline roll puu- ja aedviljadest saadavatel karotinoididena tuntud kollakaspunastel pigmentidel," selgitas Stephen. Karotinoide peetakse kasulikuks nii immuunsüsteemile kui suguorganitele, need parandavad tervist ja suurendavad viljakust.

Selgus, et näo maskuliinsusel ei olnud mingit mõju näo atraktiivsusele. "Meie uuring näitas, et naistele meeldimiseks võib meestele anda parima võimaluse hea tervis. On teada, et rohke puu- ja aedviljade söömine annab nahale tervislikuma tooni, seega tasubki meestel sellest alustada," märkis Stephen.

Nahavärvis leiduvate vihjete lugemiseks peab mees siiski kuuluma naisele tuttavasse ja harjumuspärasesse populatsiooni. Uuring näitas, et kui naised pidasid endaga samasse etnilisse rühma kuuluvate meeste nägude hindamisel väga oluliseks kuldset nahatooni, siis võõra etnilise päritoluga meeste puhul see nende hinnangut ei mõjutanud. Selle põhjuseks võib olla, et võõra rassi nahavärv on sedavõrd teistsugune, et peened toonierinevused jäid naistele märkamatuks.

15.02.2012 16:12
antropos

Lisagem täpsustuseks, et refereeritud töö ei kujuta endast esmaavastust. Juba 1990 aastatel ja hiljem on sellised teadlased nagu Perrett, Little, Penton-Voak, Rhodes, Gangestad, Thornhill jmt esitanud uurimistulemusi ja teoreetilisi seletusi nägude eelistatavuse sõltuvuse kohta nn immuunkompetentsusest ja testosterooni tasemest.

Lisa kommentaar
12.03.2012 21:19
Onu Ants

Preovulatsiooni ajal naised valivad maskuliinsemate ning postovulatsiooni tsüklis jälle pehmemate näojoontega mehi.Siit järeldub üheselt: ülaltoodud uuringud ei pruugi, kuid võivad anda täiesti moonutatud tulemuse. Tuleb muidugi jagada ülaltoodud uuringute läbiviijate rõõmu, kuid siiski, siiski. Üks peamistest mõjutajatest oli välja jäetud? Kas ikka ja jälle tüüpiline probleem, et kui uuringud ei avane googli avalehel, siis neid pole olemas olnud. Siit järeldub, et 15 aastat tagasi ja enne seda teadus puudus!?

Lisa kommentaar

 

Mauricio Antón/PLoS 10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

Laura Oks Postimees/Scanpix 08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

04.05.2012 12:49

Kus tekivad vasakukäeliste inimeste emotsioonid?

Käelisus mõjutab seda, millises ajupoolkeras tekivad tundmused, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

26.04.2012 11:39

Miks on vasakukäelised vähemuses?

Käe-eelistust mõjutavad koostöö ja konkurents.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

18.04.2012 12:54

Kas Darwin sai emotsioonidest valesti aru?

Näoilmete mõistmine võib olla kultuuriti erinev, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimus.

16.04.2012 13:17

Kus elab iseloom?

Ärevate ja rahulike inimeste aju töötab erinevalt.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

09.04.2012 15:35

Pikad pausid ei takista keeleõpet

Võõra keele ajutine unarusse jätmine tuleb pigem kasuks, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

30.03.2012 09:32

Miks pisarakiskujad inimesed õnnelikumaks muudavad? (1)

Inimesed naudivad kurva lõpuga filmide vaatamist, sest need suurendavad lühiajaliselt nende õnnetunnet.

28.03.2012 11:52

Ärevus ergutab lõhnameelt

Mureliku inimese nina tajub paremini ebameeldivaid ja ohtlikke lõhnu, näitas ajakirjas Chemosensory Perception ilmunud uurimus.

Spike Walker/ Wellcome Images 08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

02.05.2012 11:32

Kasv ja immuunsus võivad olla seotud

Kehapikkuse geneetika on ülimalt keeruline, näitas pügmeede geenide analüüs.

25.04.2012 10:55

Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi

Keskajal elanud inimesed olid samasugused nagu meie - kartsid haigusi ning jäid lugedes magama.

19.04.2012 14:35

Lihasöömine tegi inimese edukaks

Energiarikas toit lubas emadel imikud varem rinnast võõrutada.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.

30.03.2012 14:49

Miks maalis van Gogh kummalisi päevalilli? (3)

Geenimutatsioon muudab päevalilled topeltõielisteks.

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.