2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks inimese eluiga järjest pikeneb?
18.10.2012 12:54

Miks inimese eluiga järjest pikeneb?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (6)
Tagasi
Edasi

Ikka laval: Rokkmuusika igiliikurid ansamblist The Rolling Stones tähistasid sel suvel ansambli 50ndat sünnipäeva. Esiplaanil kitarrist Keith Richards (68), solist Mick Jagger (69) ja Ronnie Wood (65)

Foto: AFP/Scanpix

Inimeste eluiga ületab juba ammu ahvide oma. Elame vaevata kaheksakümnendate eluaastateni, kuid meie lähimad sugulased šimpansid jõuavad harva viiekümnenda sünnipäevani.

Mis meid siis inimahvidest eristab? Kas põhjuseks on muutunud eluviis või mutatsioonid pärilikkusaines?

Saksamaa Max Plancki demograafiainstituudi antropoloog Oskar Burger võrdles inimeste suremust Rootsis, Prantsusmaal ning Jaapanis tänapäevaste küttide-korilaste hõimudega, kelle eluviis sarnaneb kõige rohkem iidsetele inimestele.

Lisaks sai uurija kasutada andmeid vabas looduses elavate inimahvide eluea kohta.

Selgus, et arenenud riikides on laste ja noorukite suremus ligi kakssada korda madalam kui rändhõimudel. See on palju suurem kui erinevus küttide-korilaste ja looduses elavatel šimpanside vahel.

Burgeri kinnitusel võib Aafrika rändhõimu teismeline liige aasta jooksul 1,3-protsendilise tõenäosusega surma saada. Rootslase jaoks saab elu lõpp sama tõenäoliseks 69. eluaastal.

30-aastasel kütil või korilasel aga on sama suur tõenäosus aasta jooksul surra kui 72-aastasel jaapanlasel.

Eluiga on pikenenud väga lühikese aja jooksul. Kõige kiiremini vähenes suremus 20. sajandil ehk ligikaudu vaid nelja inimpõlve jooksul.

Tänapäevased head elutingimused kaaluvad üles aastatuhandete jooksul tekkinud evolutsioonilised muutused. Meil on rohkem toitu ja paremad eluasemed, suudame ravida paljusid haigusi.

Eluea tõusu taga on sadu bioloogilisi mehhanisme. Surematust need siiski ei taga. Mõnus elu tekitab omakorda terviseriske. Kättesaadav toit lubab meil kauem elada, kuid söögiküllus tekitab keha laastavat tüsenemist.

Eluiga võivad pikendada eelkõige need teaduslikud läbimurded, mis võimaldavad jagu saada seni ravimatutest haigustest. 20. sajandi suurte võitude hulka kuuluvad antibiootikumid, mille kasutamine on tunduvalt vähendanud nakkushaigustesse suremist.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science.

01.05.2014 19:11
toidumürkidest

Eluea pikenemise väga lühikese aja jooksul saladus on uuritud juba 1980-ndatel. Siis leiti, et esikohal on külmiku leiutamine ja masskasutus, mis olulisel määral vähendas organismi varjatud mürgituse riknenud toiduga inimelu jooksul. Organismi ja keskkonna mürgid ongi need faktorid, mis nõrgestavad eelkõige immuunsust ja põhustavad haigusi. Ka soola vältimata kasutamine toidu säilitamiseks, seega soola tarbimine suures koguses võis olla vanasti lühema elu üks põhjus.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (1)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (18)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (2)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus