29.12.2011 15:38

Mikroobid juhatavad sääse sööma

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)
Mõned inimesed on tõelised sääsemagnetid. Põhjuseks võivad olla nende nahal elutsevad bakterid, näitas Wageningeni ülikooli uurimus.

Sääsed on tüütud vereimejad, kes levitavad ka ohtlikke haigusi. Seetõttu üritavad putukauurijad kindlaks teha, kuidas täpselt kahetiivalised kiusajad inimesi leiavad.

On teada, et putukad orenteeruvad nii inimese poolt välja hingatava süsihappegaasi kui ka higi lõhna järgi.

Inimese higinäärmed on väga hästi arenenud ning me higistame pidevalt. Higilõhna tekkimises on süüdi bakterid. Ilma nendeta oleks higi peaaegu lõhnatu vedelik.

Hollandi Wageningeni ülikooli entomoloogid on sääskede higilembust ning inimhigi koostist uurinud pikka aega. Nende viimane uurimus paljastas põnevad seosed sääskede vereimemissoovi ning ohvri nahal elutsevate bakterite vahel.

Niels Verhulst ning Renate Smallegange kogusid higiproovid 48 vabatahtliku mehe vasakult jalalt.

Igast proovist eraldasid uurija DNA ja tegid selle põhjal kindlaks, millised bakterid nahal elutsesid. Seejärel pakkusid teadlased higi sääskedele.

Verhulst näitas oma varasemate uuringutega, et sääski peibutab inimhigis leiduv ammoniaak. Seetõttu said putukad valida katseisikutel kogutud higiproovide ning laboris valmistatud ammoniaagilahuse vahel.

48 vabatahtlikust katseisikust üheksa osutusid sääselemmikuteks. Seitsme mehe higi ei pakkunud vereimejatele mingit huvi.

Selgus, et liigirikas naha mikroobikooslus peletab sääsed eemale. Samuti on olemas kindlad bakteriperekonnad, kelle olemasolu tundub sääskedele meeldivat.

Sääskedele suurt huvi pakkunud meeste nahal elutses palju stafülokokke, kuid bakteriliike oli kokku üsna vähe. Kõige rikkama mikroflooraga meeste eritise põlgasid sääsed seevastu ära.

"Ilmselt toodavad mõned bakterid higi lagundamisel sääski tõrjuvaid aineid," selgitas Verhulst.

Uurimus ilmus ajakirjas PLos ONE.

 

 

 

D. Becker/Wellcome Images 17.04.2014 17:23

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Biokeemikud leidsid seni tabamatuks jäänud valgumolekuli, mis lubab munarakul spermatosoidiga ühineda.

A. Mason/Flickr 16.04.2014 21:11

30 pole uus 20

Aju hakkab vananema 24. eluaastal.

14.04.2014 15:58

Haigustekitajad vormivad keha kaitsevõimet

Keskkond kujundab immuunsüsteemi rohkem kui geenid.

11.04.2014 14:01

Analüüs: Jeesuse naisest rääkiv käsikiri on ehtne

Jeesuse abielumehestaatusele viitav papüürusetükk pärineb 8. sajandist.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

07.04.2014 15:48

Kuidas töötab kompemeel

140 aastat tagasi kirjeldatud rakkudel on puuteaistingus ootamatult oluline roll.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

21.03.2014 16:19

Emotsioonid mõjutavad nägemist

Kuidas tekkisid hirmu ja vastikust väljendavad näoilmed?

14.03.2014 17:45

Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks

Looduslik valik on viimase 5000 aasta jooksul soosinud heledanahalisi.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

26.02.2014 12:19

Kuidas tekkis podagra? (3)

Miljonite aastate tagune toidunappus kaotas inimahvide kehast olulise ensüümi.

25.02.2014 09:58

Inimese aju uueneb elu jooksul

Uued närvirakud lisanduvad juttkehasse.

17.02.2014 17:14

Kas kliima mõjutab kõhuelustikku?

Põhjamaalaste soolestikus elutseb rohkem ülekaaluga seotud baktereid.

14.02.2014 19:14

Videomängud aitavad lugemisraskuste puhul

Vaeglugejad on hädas tähelepanu jagamisega.

12.02.2014 11:53

Kaunid näod mõjuvad ajule narkootikumina

Veetlevate inimeste nägemine pakub närvisüsteemile rahuldust.

10.02.2014 12:56

Inglismaalt leiti ligi miljoni aasta vanused inimeste jalajäljed (2)

Inimesed jõudsid Põhja-Euroopasse varem kui seni arvati.

AFP/Scanpix 15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 15:57

Miks rinnalapsed kehvasti magavad?

Öösiti pidevalt rinda nõudev imik üritab takistada järgmise õe või venna eostamist. Imetavad emad enamasti ei rasestu, sest rinnaga toitmine takistab menstruaaltsükli taastumist.

08.04.2014 14:10

Kohustuste edasilükkamine on geenides

Kalduvus kõike viimasele hetkele jätta on pärilik.

03.04.2014 17:27

Teismelise aju on umbusklik

Noorukid jäävad hätta näoilme põhjal inimeste usaldusväärsuse hindamisega.

31.03.2014 14:58

Kui tähelepanelikud me oleme?

Filmide tegemisel on tavaline aps, kus veeklaas on pooltühi ja sekundi pärast ääreni täis.

21.03.2014 12:19

Kas ajupesu on võimalik?

Asjade meeldivust saab treenida.

06.03.2014 14:51

Kas hoolsa harjutamisega saab lugemisprillidest priiks?

Terav nägemine on seotud aju töökiirusega.

28.02.2014 18:28

Meeste aju on habras

Miks on poiste seas rohkem autismi ja tähelepanuhäireid?

26.02.2014 12:11

Igemehaigused kimbutavad inimesi vähemalt tuhat aastat (1)

Keskaegsete inimeste suus elutsesid parodontiiti tekitavad bakterid.

19.02.2014 11:40

Kellele jäävad unenäod meelde? (2)

Unenägusid mäletavate inimeste aju töötab ka ärkvelolekus erilisel moel.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

14.02.2014 15:34

Kas pornosõltuvus on olemas? (1)

Teaduslikke tõendeid napib.

11.02.2014 17:06

Kohv turgutab mälu

Õigel hetkel tarvitatud kofeiin soodustab mälestuste talletumist.