2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
05.11.2012 16:05

Mida ordurüütlid sõid?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Kaevamised Karksi ordulinnuses.

Foto: Heiki Valk

Prügiauk võib anda vägagi väärtuslikku infot. Eriti kui sel prügiaugul on vanust peaaegu 750 aastat.

Viljandimaal Halliste jõe kõrgel kaldal asuva Karksi ordulinnuse pealinnuse künkal on kunagi olnud allikatoiteline vesine lohk, mida linnuseelanikud linnuse algusaegadel püüdsid täita. Esmalt visati sinna maharaiutud noori puid, oksi ja savi.

Edaspidi sai sellest kohast ilmselt linnuse prügiauk, kuhu 13. sajandi teisel poolel visati kõike, mis elanikel üle jäi. Allikas on maa sees tegus praegugi ning tänu allikaveele on kõik, mida selle koha täiteks kasutatud, väga hästi säilinud. Nii olid seal alles noorte kaskede tüved, hein, kasetoht ja rohelised kuuseoksad, millel vanust kuni 750 aastat.

“Vees püsib kõik orgaaniline materjal väga hästi alles,” ütles Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Heiki Valk.

Valk veab Eesti poolelt rahvusvahelist projekti “Ristisõdade ökoloogia”. Projekti juhtpartner on Readingi ülikool Inglismaalt ning lisaks Eesti arheoloogidele on osalisteks veel Läti ja Poola teadlased.

Mida rüütlite tulek muutis?

Kahes piirkonnas – Poolas endise Preisimaa aladel ja Eestis ja Lätis, ehk endisel Liivimaal on juba kaks suve tehtud väljakaevamisi kokku viies erinevas ordulinnuses.

Üks neist on Karksi, kus varem ei ole Valgu sõnul põhjalikke arheoloogilisi kaevamisi olnud. Kui varem on ajaloolased olnud arvamusel, et ristirüütlid püstitasid ordukindluse Karksis muinaseestlaste linnuse kohale, siis kaks suve kaevamisi on selle arvamuse kummutanud – mingit eestlaste linnusele viitavat kultuurkihti pole kahe suve jooksul õnnestunud leida.

Ristisõdijad jõudsid Sakalamaa pinnale juba 1208. aastal, kuid seni polnud teada, millal rajati Karksisse ordulinnus.

Äsja jõudsid Inglismaalt tagasi dateeringud Karksi kultuurkihist võetud proovidele.

Valgu sõnul oli palju head materjali, näiteks pähklikoored võimaldavad viia  dateeringu oluliselt täpsemaks võrreldes muu puitmaterjaliga, kus proov võib olla pärit nii puu südamikust kui välimistest aastaringidest – sellisel juhul võib dateeringu täpsus kõikuda rohkem kui pool sajandit.

Üsna täpselt on võimalik dateerida ka leitud naharibade põhjal – ilmselt on need prügisse visatud käsitööjäägid, sest linnuses valmistati nii jalanõusid kui kõikvõimalikke rihmu.

Niisiis näitas radiosüsiniku analüüs, et Karksis kaevatud olmejäätmete kiht on pärit aastatest 1265-1279. Seda dateerigut toetavad ka kaks münti: Tartu piiskopkonna penn ja Tallinnas vermitud Taani penn, mõlemad 13. sajandi lõpukolmandikust – 14. sajandi esimesest kolmandikust.

Lisaks tuli Karksi kaevamistel välja hulgaliselt nii linnu-, kala- kui ka suuremate loomade luid. 2011. ja 2012. aasta kaevamiste peale kokku ligi kuupmeeter, hindab doktorant Eve Rannamäe hoolikalt hoiustatud ja tähistatud luude kogust.

Nende abil püüab ta otsida vastuseid mitmele küsimusele. Heiki Valgu sõnul võttis linnus ilmselt ümbritseva piirkonna talumeestelt maksu ning ise endale toidu kasvatamisega vaeva näha ei tulnud.

Küll aga on luid uurides võimalik teha järeldusi, kas linnusesse toodi loomi elusalt või olid andamiks lihakeha parimad palad. Esimesel juhul peaks luude hulgas leiduma kõikvõimalike skeletiosi, teisel juhul on valik kitsam.

Metsloomade luid oli leitu hulgas vähem, kuid välja tuli näiteks karu luid.

Teiseks kavatseb Rannamäe luudest võetud DNA-proovide abil saada selgust, kas ordurüütlite sissetulekuga toimus siinmail ka muutus kasvatatavate lambatõugude hulgas, kas sakslased tõid kodumaalt lambaid laevadega Liivimaale. See omakorda võimaldab teha järeldusi kaubavahetuse elavnemise kohta.

Valgu sõnul söödi ilmselt lisaks lihale ka muid toite, näiteks leiba ja putru, aga sellele viited pole üle aegade säilinud. Küll viitavad leiud, et söödi puunõudest, see tähendab, et sakslased tõid kodumaalt kaasa oma harjumispärase puitnõude kultuuri, kus toitu söödi vitsikutest. “Äärmiselt erinev pilt võrreldes keskaegse linna, kasvõi Viljandi kaevamisega, kus on väga palju savinõude kilde. See viitab, et ka linnades ei olnud saksa kultuur ainudomineeriv, sest savinõude kasutamine on omane olnud ka muistsetes eesti külades. Karksi linnuse varaseimas, allikalohku tekkinud kultuurkihis savinõude kilde ei leidunud,” märkis ta.

Milline oli ordu majanduspoliitika?

 “Kaevamiste põhjal on võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas ordu toimis, kas Preisi- ja Liivimaal oli ühtne majanduspoliitika või mitte,” rääkis Valk.

Majanduspoliitika kohta saab teatud järeldusi teha ka maastikukasutuse põhjal. Preisimaal algas pärast ordu sissetungi kiire muutus – palju varasemaid metsi võeti kasutusele põllumaadena. Seevastu Liivimaal jäi metsa- ja põllumaade osakaal ordu sissetungist hoolimata esialgu üsna samasuguseks.

Edasi on kavas täpsemalt uurida väljakaevamistel proovides sisalduvat õietolmu, mis võimaldab öelda, millised taimed kasvasid vahetult linnuse ümbruses ja milliseid kultuurtaimi kasvatati.

Eri riikides tehtud kaevamised peaks võimaldada täpsemalt kirjeldada, mis 11.-15. sajandil Liivi- ja Preisimaal seoses ristirüütlite sissetungiga muutus.

Karksisse rajasid ristisõdijad esialgu puitlinnuse, mille 1298. aastal leedulased ühe rüüsteretke käigus maha põletasid. Vesisesse loiku tekkinud kultuurkiht pärineb esimese puitlinnuse ajast. Järgmisel sajandil ehitati samasse kohta juba kivilinnus, mis Valgu sõnul oli siiski peamiselt majandusliku tähtsusega, eeskätt maksukogumise keskus. Ühtlasi oli see tugipunkt teel Viljandist läbi Ruhja ja Võnnu Riiga.

Karksi linnust piirati veel 17. sajandi algul Rootsi-Poola sõdades ning ilmselt oli linnus kasutuses veel ka Rootsi ajal, omamata siis enam sõjalist tähtsust.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus