2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
10.05.2010 14:10

Meis kõigis on kübeke neandertallast

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (12)

Tänapäeva eurooplase genoomist 1- 4 protsenti pärineb neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest maa pealt kadunud inimliigilt.

Seega on inimesed mingil ajal neandertallastega ristunud, leidis Saksamaal Max Plancki instituudi evolutsioonilise antropoloogia töörühm, mida juhib eesti juurtega Rootsi geneetik Svante Pääbo (pildil).

Lisaks kasutati analüüsimisel Hispaaniast, Venemaalt ja Saksamaalt leitud neandertallaste luudest eraldatud DNAd.

Luudest eraldati iidse DNA fragmente, millest tekkis järjestuste andmebaas, millest siis arvutite abil pandi kokku neandertallase genoom, mis koosneb ligi kahest miljardist aluspaarist. Inimese genoomis näiteks on 3,2 miljardit aluspaari.

Õige järjestuse saamiseks kasutati võrdlusena tänapäeva inimeste genoome ja šimpansi genoomi. Tulemused avaldas ajakiri Science.

Kuidas vähendada vigu?

Nelja aasta eest avaldas Pääbo miljoni aluspaari põhjal esimese neandertallaste DNA põhjal tehtud töö. Peagi ilmnes, et uuritud DNA oli tegelikult saastunud tänapäeva inimeste DNAga ja luudel elanud mikroobidelt pärit DNAga. Nii leidis üks Pääbo tulemusi kontrollinud töörühm, et saastust oli isegi kuni 80 protsenti. Pääbo võttis seepeale omaks, et saastuse määr võis olla 11- 40 protsenti.

Seejärel mõtles Pääbo töörühm välja meetodi, kuidas iidseid DNA-fragmente märgistada ning see võimaldas saastunud DNA hulka vähendada 0,6 protsendi peale. Nimelt lisati igale uuritavale DNA-jupile lühike jupike sünteetilist DNAd, justkui nimelipik.

Kogu genoomi on skaneeritud vaid 1,3 korda, see tekitab küsimusi, kui palju on selles järjestuses vigu, mis on põhjustatud uuritava materjali vanusest ja sekveneerimisprotsessist endast. Töörühm lubab küll jätkata, kuni genoomi on sekveneeritud 10-20 korda.

Justkui tapeedipanek

Gröönimaalt leitud umbes 4000 aasta vanuse ürgmehe DNA sekveneeriti 20 korda. (Novaatori lugu sellest: Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA)

Selles töös osalenud Eesti Biokeskuse vanemteadur Mait Metspalu sõnul tekitavad Pääbo eelmiste töödega ilmnenud probleemid kindlasti umbusku ning ka see analüüs võetakse ette, et õigsust kontrollida.

„Gröönimaa mehe DNAd sekneveerisime me üle keskmiselt 20 korda. Töö käib lühikeste juppidega, mille puhul on oluline, et neil juppidel oleks piisavalt suur ülekattuvus,“ ütles Metspalu.

Tema sõnul võib tööd võrrelda äärmiselt keeruka mustriga tapeedi seinasobitamisega, kus tapeedipaanid peavad samuti täpselt õigesti üle kattuma, et õige muster seinal välja joonistuks.

„Võib öelda, et nad on kokku saanud neandertallase genoomi mustandi. Aga töö nii vana DNAga ongi äärmiselt keeruline,“ ütles Metspalu.

Sugulased Euroopas ja Aasias

Võrdlemaks neandertallase genoomi tänapäeva inimesega võttis Pääbo võrdluseks viie tänapäeva inimese genoomid. Need inimesed on pärit Prantsusmaalt, Aafrikast, Hiinast ja Paapua Uus-Guinealt.

Selliste võrdluste abil on võimalik teha oletusi, kuidas inimesed ja neandertallased 45 000 kuni 80 000 aastat eest võisid omavahel ristuda.

Ilmnes, et Euroopasse ja Aasiasse rännanud inimeste genoomi kolmes piirkonnas on jälgi neandertallase genoomist, kuid need jäljed puuduvad kahe Aafrika populatsiooni genoomis. Seega on tänapäeva Euroopas ja Aasias elavad inimesed geneetiliselt neandertallasele lähemal kui inimesed, kes on pärit Aafrikast.

„Kõik me, kes me elame väljaspool Aafrikat kanname endas neandertallase DNAd,“ ütles Pääbo.

See võib viidata sellele, et neandertallasega ristus Homo sapiens pärast Aafrikast väljarändamist. Arheoloogiliste leidude põhjal kokkupandud inimese rännuteede kaardi järgi võis see segunemine aset leida Vahemere piirkonna idaosas.

Aprillis esitleti uuringut, mis ligi 2000 inimese genoomianalüüsi põhjal leidis, et neandertallasega ristuti kahel korral: esmalt Vahemere idakaldal umbes 60 000 aasta eest ja teist korda 45 000 aasta eest Aasias. (Loe sellest Novaatori lugu: Neandertallased võisid kahel perioodil meie liigiga ristuda.)

Tänapäeva inimeste ja neandertallase genoomi võrdlemine võimaldab leida geene, mis võisid anda inimestele evolutsiooni käigus mingeid eeliseid. Pääbo töörühm ongi toonud mõned sellised, mis mängivad olulist osa kognitiivsete funktsioonide täitmises, ainevahetuses ja aju arengus.

Svante Pääbo tuleb neandertallase genoomist rääkima 18. juunil Tartus peetavale Geenifoorumile.

11.08.2011 20:24
tk

See, et Homo sapiensi genoomist mingi osa kattub neanderdaallasega, ei näita üldse, et need liigid omavahel oleksid ristunud. Meil on ühiseid geene ka kalade, molluskite ja ainuraksete loomadega. Kas mõne tarkpea arvates näitab see seda, et me võiksime järglasi anda kasvõi paelussiga? See neanderdaallastega ristumise jutt on väljamõeldud vaid selleks, et valetada nagu oleks see teine inimliik assimileerunud. Et me ise ei paistaks välja verejanulised, kes oma perekonnakaaslase hävitasid. Tegelikult me hoopis tapsime nad ajapikku.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus