2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
11.07.2012 16:11

Lapsed uurivad netist kõhnumisnõuandeid ja narkokogemusi

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Iga neljas Eesti laps on internetis külastanud nõuandelehekülgi, kuidas saada hästi kõhnaks.

Anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti külastanud on 22 protsenti 11-16-aastasi Eesti lapsi. See näitaja on meil kaks korda suurem Euroopa keskmisest, selgub täna avalikustatud 25 Euroopa riigi laste internetikasutust käsitlevast uuringust EU Kids Online, milles küsitleti 25 Euroopa riigi rohkem kui 25 000 internetikasutajat vanuses 9-16-aastat. Eestis olid küsitletavateks tuhat last ja lapsevanemat.

Eesti lapsed külastavad keskmisest tublisti rohkem ka narkootikumide tarvitamiskogemusi vahendavaid netikülgi(16 %) Kaheksa protsenti lapsi on vaadanud internetis veebilehti, kus leidub infot erinevate enesetapuviiside kohta. Ka see näitaja on meil Euroopa keskmisest  kõrgem.

Vanemad muretud

Üle Euroopa valutavad lapsevanemad kõige rohkem südant selle pärast, kuidas lapsel koolis läheb, et nad viga ei saaks, ei satuks teiste laste kiusu ega kuriteo ohvriks.

Internetiga seotud mured on alles viiendal-kuuendal kohal. Kolmandik vanemaid möönab, et pelgab, et laps võib interneti vahendusel tutvuda kellegi võõraga. Sama palju vanemaid valutab südant, et laps ei näeks internetis midagi kohatut. Võimalus, et laps joob liiga palju või tarvitab narkootikume teeb muret neljandikule vanematest.

Eesti vanemad on laste internetikäitumise suhtes Euroopa keskmisest tublisti muretumad. Vaid 13 protsenti pelgab, et laps näeb internetis midagi kohatut. Iga kuues küsitletud Eesti vanem on mures, et laps võib interneti teel kohtuda kellegi võõraga.

Suhtlusvõrgustikes valetatakse vanust

Pilte või videoid alasti inimestest on netist näinud 14 protsenti küsitletud 11-16-aastastest eurooplastest. 8 protsenti on näinud pilte või videod seksivatest inimestest või suguelunditest. Ka selles osas on eestlased Euroopast ees, meie 11-16-aastastest lastest on alastipilte netist näinud 19 protsenti.

Eestis on üle 60 protsendi küsitletud lastest puutunud kokku vähemalt ühe internetiriskiga (näinud häiriva sisuga pilte, saanud vihkamissõnumeid või kohtunud netituttavaga päriselus ning olnud pärast sellest kogemusest häiritud).

Sotsiaalvõrgustikke kasutavatest Eesti lastest 29 protsenti omab avalikku profiili, millel leiduvale infole on kõigil võimalik vabalt ligi pääseda. 27 protsenti lastest näitab profiilil oma aadressi või telefoninumbrit, viiendik lapsi esineb profiilis vale vanusega.

Avalike profiilide kasutamise peapõhjus on selles, et lapsed ei suuda orienteeruda suhtluskeskkondade sätetes. Raporti autorid märgivad siiski, et lapsed ei pruugi teha vahet sõnal “avalik” ja sellel, et nende profiil on tegelikult siiski avatud vaid kitsale sõprade ringile, kelle jaoks need on tõepoolest avalikud. Sagemini on avalikud profiilid poistel ja neil lastel, kellel vanemad on keelanud sotsiaalvõrgustikke kasutada.

Kuigi Facebooki, aga ka teiste sotsiaalvõrgustike reeglid ei luba 9-12-aastastel üldse profiili omada, on 56 protsenti Eesti lastest sotsiaalvõrgustikega liitunud.

Eesti riskid

Eesti liigitub koos raportis koos Bulgaaria, Tšehhi, Läti ja Rumeeniaga alarühma “uued kasutajad, uued riskid”.

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus, kes juhtis uuringut Eestis, ütles, et võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on just meie praegune lapsevanemate põlvkond saanud internetikogemuse mõnevõrra hiljem.

“Siiski oleks meie õige koht pigem rühmas “kõrgem kasutus, kõrgem risk”,” ütles ta. “Eesti paistab uuringus silma nii selle poolest, et lapsed kasutavad internetti ja suhtlusvõrgustikke rohkem ning puutuvad ka sagemini kokku häiriva sisu ja ebameeldivate olukordadega.”

Uuring otsis ka vastust küsimusele, kui palju on lapsed püüdnud leida netis häirivat osas abi. Veebiteenustelt abi küsinud on 13 protsenti end häirituna tundnud lastest.

Siiski hoiatavad autorid, et tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik. Kõigist küsitletutest vaid iga kümnes tundis end seksuaalse sisuga piltide-sõnumite, küberkiusu või võõrastega kohtumise järel häirituna. Neist omakorda vaid 13 protsenti (umbes 300 last) püüdis häiriva tegevuse vastu netis abi otsida või sellest märku anda.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus