2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse
15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse

Mart Zirnask
Skype:
mart.zirnask@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Foto: AFP/Scanpix

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

Jämedas joones on siin 100 000 elanikku vähem kui praegu, iga viies neist 65-aastane või vanem. Mida sellised muutused kaasa toovad? Kas neid annaks vältida ja kas me tahame neid vältida?

Ka praegu pole meie vanuseline jaotus sellest kaugel. Ent aastal 2018 hakkab Eesti rahvastikustruktuur tasakaalust välja minema, ütleb sotsioloog ja rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Vananeva ühiskonnani jõuab tööjõupuudus, mis tähendab inimeste tugevamat töö juures hoidmist – aga ka suuremat avatust sisserändajatele.

«Eestis on vana tõde, et arukam on omasid kinni hoida ja tagasi meelitada, mitte uusi inimesi siia kutsuda. Aga arvan, et selleks ajaks tööandjate surve suureneb,» räägib Ainsaar. «Puhast tööjõudu on vaja, lihtsalt töötegijaid.»

Sisserändajate peavool saab ilmselt pärinema Aafrikast ja Aasiast. Väikeriigis võib järsult suurenev immigratsioon juba olemuslikult tekitada keerulisema olukorra kui suurtes – ent praegust iivet arvestades on see ainus areng, mille mõjul siinne rahvaarv lähitulevikus kasvada võiks, ütleb Ainsaar.

Siiski, sisuliselt jõuab Eesti 20 aasta jooksul lihtsalt samasse olukorda, kus teised arenenud Euroopa riigid praegu on.

«Ma ei arva, et see lihtne saab olema. Aga see ei ole midagi erilist,» leiab Ainsaar. On lihtsalt väga pikka aega olnud rahulik ja kena elu, ilma seda tüüpi probleemideta.

Viimased 20 aastat on olnud väga monokultuurne: vaid ida poolt tuli siia suhteliselt väike ja maailma mastaabis meiega siiski suhteliselt sarnane rühm inimesi.

Tõsist tööjõupuudust ei ole samuti olnud. Praegu on väga hea aeg. Aga 20 aasta pärast on kõik need asjad korraga ja kiirelt keeruliseks muutunud.

Omadel hea, võõrastel hea

Immigratsioonivoogu mitte arvestades võiks lähikümnendite Eesti äärmuslikult negatiivse stsenaariumi puhul haritumast tööjõust ja teaduspõhisemast tööstusest tühjaks joosta ning kujuneda väikeseks maksuprobleemidega allhankemaaks, mudeldab noor tööturu-uurija Ave Roots.

Positiivsem siht oleks «olla nagu Holland»: Euroopa lühima töönädala, aga ühe kõrgema produktiivsusega riik, kus toodetakse palju kõrge väärtusega lõpptoodangut.

20 aasta tõde, iseäranis sisserännet arvestades, on ilmselt nende kahe stsenaariumi vahel. Nii või teisiti näevad kõik siin usutletud teadlased nii majandusliku kui sotsiaalse arengu võtmetegurina ühiskonna avatust ja tolerantsi.

Ave Roots meenutab silti, mida ühes välisülikoolis olla näinud TÜ sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl: kus hoolitsetakse omade eest, sinna tahavad ka võõrad tulla.

«Väga tabav,» mõtiskleb Roots. «Skandinaaviasse tahavad immigrandid tulla, sest seal on hea elada ka siis, kui nad ise nii head tööd ei tee. Eesti elukeskkond, kus ka omade eest väga ei hoolitseta, praegu inimesi siia ei tõmba.»

Ta viitab Strömpli uuringutele, mille järgi eestikeelsed koolid ei kipu praegu vastu võtma asüülitaotlejate ja ka teiste välismaalaste lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel – küll aga teevad seda heal meelel siinsed vene koolid.

«Ehk Eestisse tulles on kergem õppida vene, mitte eesti keelt,» mõtiskleb Roots. «Meie retoorika on kõva, aga keskkond ei ole eriti integratsioonimeelne ja positiivselt eesti kultuuri sisseelamist soodustav.»

Siinsete lõimumisküsimuste senine kese – eestlaste ja venelaste suhted – on 2032. aastaks aga usutavasti taandunud, arvab Mare Ainsaar. Nii selle aja noored kui ka 50–60aastased on ilmselt juba üksjagu maailmas ringi käinud. Suletumas Eestis elanuid ei ole enam palju.

«Venelaste integratsioon on poliitiline küsimus,» mõtiskleb ta. «Kui kellelgi on poliitiline huvi seda teemat orbiidil hoida, siis see jääb. Samas võivad venelased 20 aasta pärast olla lihtsalt üks paremini integreeritud rahvusrühm võrreldes mõne teisega. Objektiivselt võttes ei pruugi see olla üldse mingi probleem.»

Sellega nõustub ka TÜ kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm. Samas viitab ta, et ka siinsete venelaste hulgas hakkab tekkima n-ö kolmanda põlvkonna fenomen: rahulolematud näitavad oma meelsust välja uute vahenditega, vajadusel ka tänavademokraatiaga.

«Sellise seltskonnaga toimetulek on paljudes Euroopa linnades probleemiks, ja Eesti sellest ilmselt puutumata ei jää,» mõtiskleb Vihalemm. «Praegused venelased on ikkagi suhteliselt vaguralt kohanenud.»

Muutused tööturul

Mis on see, mis paneb inimesed tegelikult rändama ning kui suureks taksituseks saab aastaks 2032 keel? Mare Ainsaar osutab Taanile, kus ülikoolide välisdoktorantidelt eeldatakse taani keele oskust. Teistest riikidest Tartusse tulnud doktorandid on samuti nentinud, et kohaliku keele õpet võiks siin rohkem olla.

Ehk, ka ülikoolid, teaduspõhiste majandusmudelite kese, peavad olema avatud mõlemat pidi: tõmbama ligi välist, aga tugevdama-tutvustama-pakkuma ka olemasolevat kultuuri.

«Olgem ausad, kui jääme [ainult omakeelseks] eesti rahvusülikooliks, siis miks peaks näiteks Venemaa või Leedu eliidi lapsed tulema siia õppima?» mõtiskleb inimgeograaf ja teaduste akadeemia uurija-professor Rein Ahas.

«Võib-olla nii mõnigi tuleks, kui oleks kaasaegne multikultuurne, maailmale avatud linn ja ülikool. Aga kui hoiame oma piire kinni ja ajame uuele asjale sõrad vastu, siis see keskkond ei ole atraktiivne. Et tippjuhid ja tippteadlased siia tuleksid – selleni on veel pikk tee minna.»

Ehk: ennekõike mõjutavad inimeste rännet peremuutused, palgatase ja töökeskkond. Tehnoloogiatööstuse ja teaduse tipud ootavad elukeskkonda, mis oleks nende jaoks harjumuspärane, näiteks mugavat läänelikku linnaruumi, mida meil alles napib, jätkab Ahas.

Välismaal pendeldavad lihttöölised tulevad tagasi siis, kui nende kvalifikatsioonile vastavat tööd leidub. Aga ka siis, kui praegune «allhangete allhangetele» ehitatud turustruktuur muutuks ning riik looks kriisis töö kaotanud inimestele puhvri. Näiteks riikliku asendustöö samas sektoris nagu ameeriklased, mõtiskleb Ave Roots.

Mis peaks muutuma tööturul, et demograafiliste muutustega kohaneda? «Töötaja kaitset tuleks tõsta,» arutleb ta. See muudaks kõikjal töökeskkonna stabiilsemaks. Kui seda ei tee, on stabiilne seis ainult riigisektoris.

Juba praegu püüab vananev Euroopa hoida inimesi tööturul senisest kauem. Eesti pensioniiga on kontinendi kõrgeim – ent kahe kümnendi jooksul jõutakse sedagi veel korduvalt tõsta, pakuvad teadlased.

Naljaga pooleks seletab Ave Roots, et on Euroopa kolleegidele öelnud, et kui vähendate pensione, hakkavad teil inimesed kohe tööle. Mõru nali ent praeguse sundolukorra asemel peaks riik lähikümnenditel panustama keskkonda, mis hoiab nii inimeste füüsilist kui ka vaimset tervist, ütleb Roots.

Vananevas ühiskonnas muutub oluliseks täiendõpe, ehk riikide kulutused ühe inimese harimiseks ilmselt tõusevad. Samas on 2030. aasta pensioniealised ühelt poolt ilmselt füüsiliselt kõbusamad kui praegused.

Ühtlasi on nad ka 1990. aastate alguse nn võitjate põlvkond, võrdleb Ainsaar.

«Nad said suhteliselt kergelt ühiskonnas mõjusa koha. On harjunud olema aktiivsed ja hästi toime tulema. Arvan, et nad ei lase ennast vaikselt eakate inimese sekka lükata, vaid nõuavad endiselt oma õigusi ja oma Eestit. See põlvkond ei anna kuigi lihtsalt alla.»

Kasulikud kärgpered

Keskmise eluea tõustes nihkuvad kõik inimeste elutsüklid kaugemale. See tähendab hilisemas eas laste saamist, kunstviljastamise kasvu – aga ka vähem siduvaid lähisuhteid ja ilmselt «uut normaalsust» ka perevormide osas.

See on väljakutse eestlaste suhtlemiskultuurile. 2012/2013. aasta inimarengu aruandes toodud andmetel sünnib 60 protsenti Eesti lastest abieluväliselt – näitaja, mis jääb kontinendi võrdluses alla vaid Islandile.

Rootsi näitel on samas viidatud, et suhete lagunemisel tekkivate «kärgperede» peamiseks tagajärjeks on lihtsalt pereliikmete, sealhulgas mitme vanema juures kasvanud laste, suurem sotsiaalne kapital. Ses mõttes ei pruugi muutus olla halb, on Ainsaar veendunud.

Küll aga on oluline, et toetataks just noorelt laste saamist ning inimesed võiksid end lapsi saades sotsiaalselt turvaliselt tunda.

«Kui inimesed muretsevad endale kõigepealt kõrge palga, et saada kõrget vanemahüvitist, siis on see nende poolt praegu mõistlik,» mõtiskleb Ainsaar.

Pere planeerimine peaks aga oluliselt lihtsam olema – mitte nii, et kui oled riigile piisavalt makse maksnud, saad toetust. See ei julgusta noori, kel pole ette näidata pikka ja tasuvat karjääri, lapsi saama. See on mõttekoht riigile. 

Kui jätkusuutlik oleks maaeluta Eesti?

Sotsialismijärgset külaelu uurinud TÜ antropoloog Aet Annisti järgi on talupoeglike juurtega «eestlus» praeguseks seotud eelkõige vabaturumajanduslike ja linlike väärtustega.

Viimase inimarengu aruande järgi elas 2010. aastal linnades 69 protsenti elanikest. Samas suurusjärgus Leedu ja Lätiga, veidi vähem Venemaast ja mõniteist protsenti vähem Soomest.

Maaelu tõmbaks masse ennekõike siis, kui oleks linnaelust odavam. Kommunikatsioonitehnoloogiate areng ei ole selleks ilmselt ühene lahendus, arvab Mare Ainsaar. «Kõige lihtsam on ikkagi elada seal, kus juba on teisi inimesi.»

Suuremasse linna minnes saab kõrgema palga midagi juurde õppimata, mõtiskleb ka Rein Ahas. «Selles mõttes on liikumisega elu-olu parandamine ka omamoodi laiskus ja mugavus. Liikumine on kõige lihtsam viis edukas olla.»

Ave Roots pakub, et põhimõttelise strateegilise otsusena võiks osa riigiasutusi hoida väiksemates kohtades, mitte kõik Tallinnasse koondada. «Kui sul on praegu maal kõrgharidus, siis töötad kas koolis, linnavalitsuses või raamatukogus,» arutleb ta. «Muud varianti nagu ei olegi.»

Ka sisserändajate peavool saab ilmselt olema pigem linna- kui maainimesed. Samas on maapiirkondadesse praeguseks üsna edukalt integreerunud näiteks Soome viljakasvatajaid.

Puhta toidu tootmine ongi ehk kõige tõenäolisem viis hoida maapiirkondi elus. Ka siis, kui see jääb n-ö nišimajanduseks. Puhas vesi, puhas loodus, suhteliselt rikkumata põllumajandus ja head mullad. Toiduainete puudusega maailmas võiks see meie võimalus olla küll.

«Üsna palju on välja toodud, et väga linnastunud ühiskonnad ei ole jätkusuutlikud,» teatab Ahas. Linnad on närvilised ja ebastabiilsed. Ühiskonnad, kus kas või kalli raha eest on õnnestunud säilitada ka maakultuur, on vaimselt palju stabiilsemad. Teaduslikke põhjendusi sellel õieti pole, aga oma tera tõtt võib Ahase arvates selles sees olla.

Rahvusriigist «natsiooniks»

Tallinna ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik on pakkunud, et ka Eestis võiks riiklust mõtestada prantsusepäraselt, pigem mõiste «natsioon» kui mõiste «rahvus» kaudu.

Teisisõnu, Eesti ühiskond peegeldaks siinsetele erinevatest rahvustest elanikele tagasi mitte nende etnilis-kultuurilisi juuri, vaid põhiseaduslikku patriotismi. Sõltumata inimese päritolust läheks igaühele neist korda idee Eesti riigist ning nad oleks nõus selle nimel töötama.

Võimalik, et 20–30 aasta pärast ongi see Eesti uus normaalsus, arutleb ka Mare Ainsaar. Seda enam, et koos internetiga globaalseks kasvanud noored võivad Eestis näha lihtsalt üht geograafilist punkti paljudest, kust, vaid mõningase täiendina, pärinevad nende vanemad.

«Vanemad inimesed on pannud osa oma elust Eesti ülesehitamisesse. See on olnud tähendusrikas. Nad on näinud siinsamas ka teistsugust ühiskonda,» mõtiskleb Ainsaar. Noorematele on riigid lihtsalt riigid. Miks peakski siis üks riik olema parem kui teine?

Seega ei ole tulevikus väga suurt erinevust, kus töötada või kas lasta võõrtööjõul töötada meie juures. Palju olulisemaks muutub paindlikkus – suutlikkus muuta töökohta valitud sektori sees, kohaneda ja ümberõppida. Paindlikumaks muutub ka mõtteviis ühes kitsast Eestist, kus elada ja töötada. 

*

Tartu Ülikooli äsjase visioonikonverentsi ettekandeid on võimalik vaadata UTTVst. Konverentsi puhul üllitas erinumbri ajakiri Universitas Tartuensis, selle saab arvutisse laadida siit.

15.04.2014 22:19
sihikindlatöövili

See et meid on sadu tuhandeid on praegust vähem tulevikus on poliitkurjategijate hullunud tegevuse tulemus Normaalset perekonda naeruvääristatakse väljarännet ja perveritide pere mängusid soositakse.

Lisa kommentaar
16.04.2014 12:43
XXXL

Praegu on võimalik asja veel suunata, et ei käivituks kõige mustemad versioonid. Noorteleperedel tuleks anda tasuta maad ja luua lisatoetusi. Hetkeliselt võib see ju kallim olla, aga igal juhul mõistlikum, kui hakata looma sots. toetusi sisserändajatele. Euroopa on korralikult hädas praegu sisserändajatega, rahvuskultuurid hääbuvad ja asenduvad massi- ja popkultuurikga. Eesti võiks jääda pigem just selliseks rahulikuks oaasiks, keset seda jama, mis lääne pool toimub, maksta sots. toetusi ainult Eesti kodanikele. Tasuks proovida teist alternatiivset teed, selle asemel, et joost lääne-euroopa vigu kordama. Kui vähegi harituma ja laiema silmaringiga sakslasega suhtlema satud, siis kuuled kui hädas nad oma multikultiga on, mille kohta isegi Angela Merkel ütles avalikult, et see on läbikukkumine.

Lisa kommentaar
17.04.2014 09:30
Jaak

Mingeid kartulikottidega vegeteerijaid kindlasti Eesti ei vaja!
Minu meelest on probleem see, et elu alustamine noortele on tehtud suht võimatuks.
Mina näiteks ei hakka iialgi pea eluaegseks panga orjaks.
Pere loomine on samuti kahtlane, sest suur ebakindlus on tuleviku ees.
Kõike ja kõiki vaadatakase ainult läbi nende väärtusetute rahasedelite, kuid tegelikult riigi kestmine aluseks ikkagi INIMENE !

Lisa kommentaar
17.04.2014 16:23
term

2032.a on kogu maailma inimpopulatsioonist alles 10%. GE- teenivad robothukkajad, kes hukkavad siis veel vähemalt 3% allesjäänud inimpopulatsioonist

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus