2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kust tulid indiaanlased?
21.11.2013 13:13

Kust tulid indiaanlased?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Siberist leitud poisi luudest leitud pärilikkusaine analüüs toob Ameerika põlisrahvaste päritolu loosse uue pöörde. Uurimuse autorite seas on ka rida Eesti teadlasi.

Indiaanlaste päritolu suhtes on teadlased seni olnud vähemalt ühes asjas nõus: jääajal oli tänase Beringi väina asemel maismaasild, mis ühendas Euraasiat ja Põhja-Ameerikat. Seda mööda liikusid Ameerika põlisrahvaste eelkäijad 15 000 – 20 000 aastat tagasi Ameerika mandrile ning umbes 14 500 aasta eest olid inimesed jõudnud juba Lõuna-Ameerika teise otsa Tšiilisse.

Kust on pärit indiaanlaste esivanemad, see küsimus on olnud palju segasem. Nii on arvatud, et Ameerikasse jõudsid tuhandeid aastaid tagasi muistsed eurooplased, kes suutsid kuidagi ületada Atlandi ookeani. Näiteks 9000 aastat vanad Ameerikast leitud inimluustike koljud, nende seas kuulus Kennewicki mees on vägagi euroopalike näojoontega. Samuti on indiaanlastel leitud emaliinis päranduva mitokondriaalse DNA järjestusi, mis on levinud vaid Euroopas.

Täna mainekas briti teadusajakirjas Nature ilmunud artikkel lisab loosse uue killu, mis senist pilti oluliselt muudab.

Kopenhaageni ülikooli professori Eske Willerslevi käe all töötanud rahvusvaheline töörühm, kuhu kuulus ka terve rida Eesti biokeskuse teadlasi, järjestasid Siberist leitud umbes 24 000 aasta eest surnud poisi luustikust võetud pärilikkusaine.

See on tänapäeva inimese genoomijärjestusest kõige vanem. Analüüs näitas, et poiss on üsna lähedaselt seotud praeguste Ameerikas elavate indiaanihõimudega. Kuid samas ei leidu pärilikkusaines jälgi Aasia idaosa elanikest, keda on samuti peetud indiaanlaste esivanemateks.

Nii leiab värske uuring poisi genoomijärjestuse põhjal, et umbes kolmandik tänapäeva Ameerika põlisrahvaste geene on pärit Euraasia lääneosa rahvastelt, ülejäänud kaks kolmandikku on ida-aasialaste pärandus.

Ühtlasi viitab see, et nn “eurooplaste jälg” indiaanlaste genoomis ei pruugi pelgalt olla mõne aastasaja vanune jälg uusajal Ameerikasse jõudnud kolonisaatoritelt, vaid on tuhandeid aastaid vanem.

Põdranahkadest majad

Venemaal, Siberi Angara ülemjooksult avastasid arheoloogid 1920ndate lõpul tehtud väljakaevamistel kiviaegsed asulakohad, kus inimesed olid elanud pooleldi maasse kaevatud majades, mille sõrestikuks olid põdraluud ning katteks põdranahad. Üks neist asulatest kannab nime Malta.

Peterburis Ermitaažis säilitatakse Malta külast leitud 24 000 aasta vanust kolme-nelja-aastase poisi skeletti. Pärilikkusaine on värske uuringu tarbeks võetud poisi reieluust. Poisile oli hauapanustena kaasa pandud kivist tööriistu ja Veenuse kujud, mis on pigem omased Euraasia lääneosa arheoloogilistele leiukohtadele.

Osa poisi genoomist klapib tänapäeval Ameerikas elavate indiaanlastega, samas pole kattuvust teiste populatsioonidega. Samas on poisi genoomis kattuvusi rahvastega, kes elavad tänapäeva Euroopas, aga sarnasusi on ka Aasias, näiteks Venemaa, Hiina ja Mongoolia piirialade elanikega. Tänapäeva Aasia idaosa rahvastega poisi genoomis kattuvusi ei leitud.

Nii pakub uuring seletusena, et Malta kultuuri rahvas ja Aasia idaosa rahvaste eelkäijad elasid teineteisest suhteliselt eraldatuna. Malta kultuuri kandjad on Siberisse tulnud kas Euroopast või Aasia lääneosast.

Tuhandeid aastaid pärast poisi surma need kaks varem eraldi elanud rahvast segunesid omavahel ning kolisid edasi Ameerika mandrile, kust neist tekkisid sealsed põlisrahvad.

Poisi genoomile lisaks analüüsiti ka umbes 17 000 aasta eest Siberis surnud täiskasvanu genoomi. Uuringu ühe autori, Eesti biokeskuse vanemteadur Mait Metspalu sõnul viitavad mõlemad genoomijärjestused, et eurooplased olid jääajal jõudnud rännata Aasias palju kaugemale kui seni on arvatud ning suutsid seal jääaja maksimumi üle elada.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus