2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?
24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast. 

Seni peeti toda pärgamendikildu hoopis käsikirjaks. Kuidas käib väga vanade raamatute päritolu tõendamine, rääkis Novaatorile raamatufragmendi leidja Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna raamatukoguhoidja Kaspar Kolk.

Kuidas tekivad kahtlused, et pärgamenditükk ei pärinegi mitte käsikirjast vaid hoopis väga vanast trükisest? Kas tööle hakkab vaist või paneb kogenud silm kohe tähele mingeid eritunnuseid?

Põhiline on ikka lihtsalt kogemus. Töötan käsikirjadega, aga mõnevõrra olen kokku puutunud ka varaste trükitud raamatutega. Hakkab üsna kohe silma, kui read ja veerud on sirged ning tähekujud identsed. Olgu käekiri kuitahes kalligraafiline ja ühtlane, inimene kirjutab ikka sama tähte pisut erineva kaldega, erinevate konksukestega, erinevate paisutustega. Tähtede kõrgus kipub sageli varieeruma. Trükikirjas on tähekujud paratamatult eriliste kõrvalekalleteta, trükipressi surve ja seega ka värvi intensiivsus on enam-vähem sama. Aga vaatajale, kes eriti hästi asja ei tunne, võib see kõik tõesti märkamata jääda. Seda enam, et leitud fragmendid on tihti suhteliselt määrdunud ning sageli ei teatagi, et raamatuid trükiti kunagi ka pärgamendile.

Kuidas käib kõige vanemate trükitud raamatute ehk hällitrükiste päritolu tõendamine?

Esmalt tuleb määrata tekst. Tänapäeval saab muidugi alustada veebiotsingust; kui see ei aita, peab pöörduma tekstiandmebaaside poole. Kui andmebaasidest ka ei leia või pole vajalik andmekogu piisavalt kiiresti kättesaadav, tuleb analüüsida teksti sisu, äkki annab see mingeid pidepunkte.

Siis võivad appi tulla näiteks erinevate tekstitüüpide pealkirjade, algusfraaside ja sisukordade loendid, kui keegi on neid välja andnud. Väikese fragmendi puhul teeb asja raskeks see, et mõni teos ei pruugi olla see, mis ta esmapilgul tundub olevat, vaid hoopis arvatud teksti tsitaat mõnes teises raamatus. Näiteks keskajal olid väga tavalised piiblitsitaadid.

Kui tekst on enam-vähem käes, saab asuda šrifti juurde. Inkunaablite puhul on põhiliseks abimeheks Konrad Haebleri 20. sajandi algul koostatud kataloog inkunaablite šriftidest. Näiteks gooti šriftid on seal klassifitseeritud suure M-tähe kuju järgi. Seal on öeldud, millist M-tähte ja kui suurena keegi omaaegsetest trükkalitest kasutas. Seejärel ei jää muud üle, kui töötada läbi sobivate trükikodade loend, mis on tänapäeval vabalt kättesaadav näiteks Briti raamatukogu inkunaablite andmebaasis ja selgitada välja kahtlustatavad teosed.

Paljud hällitrükised on digiteeritud ja veebis kättesaadavad. Kui kahtlustatav raamat on veebis olemas, jääb üle ainult lehitseda ja võrrelda. Kui see pole veel veebi jõudnud, küsime abi välismaa kolleegidelt. Otsime andmebaasist, kus leidub kahtlustatava teose terviklik eksemplar ning pöördume tolle muuseumi või raamatukogu poole. Edastame võimalusel lehekülje numbri ja muu väljaloetava info, lisame käsikirja foto ning palume seda võrrelda.

Enamasti vastatakse kiiresti ja lahkelt, sageli lisatakse ka oma eksemplari vastava lehe foto ja võib juhtuda, et selle kirjavahetuse tulemusel jõuab info Eestis asuvast trükisefragmendist kohe rahvusvahelistesse andmebaasidesse.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus