2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Isiksus on midagi, mis inimesi teineteisest eristab – me kõik käitume, mõtleme ja tunnetame ümbritsevat erinevalt. Ent isiksusepsühholoogid nuputavad jätkuvalt, kuidas neid meie vahelisi erinevusi kõige paremini kirjeldada. 

Ülesanne on keeruline, kuna erinevusi on väga palju ja ka viise nende kirjeldamiseks mitmeid.

Aastatepikkuse töö tulemusena on teadlased koondanud erinevad isiksuseomadused viide suurde gruppi, mida kutsutakse suureks viisikuks. Nendeks on neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Sellega on paljude isiksusepsühholoogide arvates töö tehtud. Nad usuvad, et nende viie joone kombinatsioon on inimese isiksuse kirjeldamiseks piisav. Mõnikord, kui tahetakse põhjalikum olla, võetakse appi ka suure viisiku 30 erijoont.

Ent Tartu ülikooli isiksusepsühholoog René Mõttus pole sellega rahul. Tema sõnul on see nagu pendel, mis käib seinast seina: “Ühel pool on hästi palju võimalikke viise, kuidas inimestevahelisi erinevusi kirjeldada ja teisel pool ainult viis!” Ta arvab, et viie tunnuse ja nende erijoonte abil saab inimeste vahelised erinevused küll kokku võtta, ent need on liiga üldised ja sisaldavad tihti liiga vähe kasulikku informatsiooni.

Samale arvamusele näib olevat jõudnud ka suure viisiku üks juhtivaid uurijaid ning selle isiksusemudeli tuntuima mõõtevahendi NEO isiksuseküsimustiku looja Robert McCrae.

Küsimustes on väärtuslikku teavet

Seni ei ole isiksusepsühholoogid selle laialt levinud testi 240 küsimusse eraldi süvenenud, ent ajakirjas Research in Personality hiljuti avaldatud artiklis tegid Mõttus ja McCrae koos Tartu teadlaste Anu Realo ning Jüri Allikuga sellega algust.

Tartu ülikooli Eesti geenivaramus oleva 2700 eestlase isiksuseteste statistiliselt analüüsides leidsid nad kinnitust oletusele, et kõik 240 testiküsimust sisaldavad unikaalset informatsiooni, mis võivad aidata inimestevahelisi erinevusi täpsemini kirjeldada. Seetõttu soovitavad nad sarnaste uurimustega ka jätkata.   

Mida nad täpselt tegid, oli järgmine. Iga inimese kohta oli NEO isiksuseküsimustik täidetud kaks korda: inimese enda ja kellegi teise, teda hästi tundva inimese poolt. Esmalt arvutasid teadlased välja enda ja teiste antud vastuste sarnasuse iga üksiku testiküsimuse puhul. Vastuste sarnasus polnud täiuslik, aga kaugelt üle juhusliku kokkulangevuse. Seejärel eemaldasid Mõttus ja tema kolleegid iga testiküsimuse variatiivsusest (inimeste erinevused skoorides) selle osa, mille võis kirjutada suure viisiku joonte ning nende erijoonte arvele. Seda nii enda kui teiste antud vastuse puhul. Viimaks arvutasid nad välja, mil määral langesid enda ja teiste antud hinnangud kokku pärast isiksusejoonte variatiivsuse eemaldamist. Selgus, et kokkulangevus oli ikka märkimisväärne, ehkki umbes poole madalam kui algselt, enne variatiivsuse eemaldamist.

Edasi on loogika lihte. Kuna iga üksiku küsimuse vastustes sisaldub unikaalset variatiivsust, mille osas on erinevad hindajad vähemalt osaliselt üksmeelel, siis on tõenäoliselt tegemist tõepärase ja unikaalse informatsiooniga inimeste erinevuste kohta. See tähendab, et isiksusetestides sisaldub lisaks teada-tuntud joontele ilmselt veel suur hulk signaale.

Isiksusetestid muutuvad täpsemaks? 

Ehkki töö ise on väga tehniline, on saadud tulemustel sisulisem tähendus. “Mida täpsemini me suudame isiksuste vahelisi erinevusi kirjeldada, seda suurem on ka lootus vastata tulevikus selle teadusvaldkonna suurimatele küsimustele: kuidas isikuomadused kujunevad ja kuidas need meie elu mõjutavad,” selgitas René Mõttus uurimuse kasu isiksusepsühholoogiale. 

Isiksuseteste kasutatakse laialdaselt näiteks personali valikul, kuna need võimaldavad teha ennustusi selle kohta, kes millise tööga paremini hakkama võiks saada. “Testid töötavad juba praegu, ent mitte ideaalselt. Et testid paremini töötaks, tuleb meie arvates tegeleda testides sisalduvate üksikute küsimustega ja need veelgi täpsemaks arendada,” rääkis Mõttus.

Teadlased on tõestanud, et ühemunakaksikud on omavahel küll sarnasemad kui kahemunakaksikud, kuid seni pole ühtegi geenivarianti veel suudetud ühegi kindla isikuomadusega seostada. “Probleem võibki olla selles, et me mõõdame isikuomadusi liiga üldiselt,” tõi Mõttus veel ühe näite, kus täpsematest isiksuste vaheliste erinevuste kirjeldamisest tulevikus kasu võib olla. 

Samas on ka teada, et isikuomadused mängivad inimeste elus märkimisväärset rolli. Näiteks on viidatud, et kõrge neurootilisus ei soodusta tööalast edu ja väga meelekindlatest inimestest võivad saada kergesti töönarkomaanid või perfektsionistid. Mõttuse arvates võivad ka sellised seosed olla tulevikus veelgi täpsemini kirjeldatavad just spetsiifilisemate isikuomaduste abil.

Täpsemast isikute vaheliste erinevuste kirjeldamisest võib tulevikus tulu tõusta ka personaalmeditsiinis. Isikuomadusi on seostatud erinevate tervisenäitajatega ja on leitud, et inimene, kellel on mingi teatud isiksuseomadus võib paremini taluda näiteks teatud ravimite kõrvaltoimeid kui teistsuguste isiksuseomadustega isik. Võimalik, et isiksuseomaduste täpsem kirjeldamine aitaks tervisega seotud ennustusi täpsemaks muuta.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus