2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kui valikuline on tähelepanu?
05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

Andero Uusbergil Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö kohaselt võib põhjuseks olla see, et aju töötleb emotsionaalset informatsiooni kiirendatult.

Aju on varustatud tähelepanumehhanismidega, mis valivad meeleorganite vahendatud infotulvast välja kõige olulisema teabe. Näiteks tahtlik tähelepanu aitab keskenduda käesolevale ning tahtmatu tähelepanu märgata ootamatusi. Neile sekundeerib ka kolmas süsteem, mis tõstab esile emotsionaalse tähendusega infot. Just afektiivne tähelepanu viib fookuse potentsiaalsetele hüvedele nagu kaunis kaaslane ja ohtudele nagu liiklusõnnetus.

Seni on aga lahendamata küsimus, mis täpselt toimub ajus siis, kui erinevad tähelepanusüsteemid omavahel konkureerivad. Näiteks kui veebiuudise lugeja silm haarab ühtaegu nii pooleliolevat teksti kui mahlakat kõmupealkirja külgribal. Mõnikord jääb võitjaks emotsionaalne tähelepanu ning kõmulugu saab oodatud kliki. Teinekord suudab aga tahtlik tähelepanu ebaolulise ahvatluse kõrvale tõrjuda ja loo lugemine võib jätkuda.

Oma doktoritöös uuris Uusberg lähemalt võimalust, et tähelepanulises võistluses toimub esimese sekundikolmandiku jooksul liidritevahetus. Emotsionaalne tähelepanu reageerib stardis kiiremini, kuid umbes 350 millisekundi järel on tahtlik süsteem seisu viigistanud ning aju fookust juhitakse edaspidi koostöös.

Mitmed selle mõttemudeli ennustused leidsid kinnitust emotsionaalse sisuga fotode vaatamise ajal mõõdetud aju elektrilise aktiivsuse analüüsimisel. Üldisemalt aitab tähelepanusüsteemide erinev stardikiirus seletada, miks tegelikkuses ohutud stiimulid nagu kauge pidurikrigin kipuvad siiski tähelepanu haarama - kulub hetk, ette kui konteksti arvestav tahtlik tähelepanu jõuab korrigeerida primitiivsema emotsionaalse süsteemi esialgset valikut.

Uusbergi tööst leiab ka vihjeid igapäevaseks emotsioonide reguleerimiseks. Ebameeldiva raviprotseduuri või muu ärevust tekitava olukorraga toimetulemiseks soovitatakse vahel mõelda millestki muust. Uusbergi uurimistöö näitas aga, et selline strateegia on suurema tõenäosusega edukas siis, kui mõte juhitakse millelegi piisavalt keerukale. Näiteks kui katseisikutel paluti võimalikult detailirohkelt kujutleda jalutamist kodulinnas, vähenes samal ajal esitletud emotsionaalsete piltide sisusse süvenemine ning neile reageerimise intensiivsus. Kui ülesandeks oli aga keskenduda emotsionaalsete piltide neutraalsetele omadustele, vähenes afektiivne tähelepanu vaid mõnevõrra.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus