2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kui palju inimesi mahub maakerale?
02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (1)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

Viimase 1600 aasta jooksul on maakera rahvastik kasvanud 35 korda. Suur osa sellest kiirest kasvust on toimunud viimase saja aasta jooksul.

Aastal 1900 elas maakeral 1,5 miljardit inimest, aastaks 2000 oli meid Maal juba ligi 6 miljardit ning tänaseks on ületatud ka 7 miljardi piir.

Professor Rein Taageperal on pooleli raamat maakera riikide rahvastikust viimase 5000 aasta jooksul. Inimkonna kasvukõverate graafikuid visandades puutus ta aga kokku kummalise probleemiga.

Pannes rahvaarvu graafikusse, mis kirjeldab miljonit aastat inimkonna ajaloos – Homo sapiensitekkest kuni tänapäevani- oli tulemus väga kummaline.

“Näib, nagu poleks miljoni aasta jooksul peaaegu midagi juhtunud,” ütles Taagepera. Graafikus algab umbes meie ajaarvamise hetkest kiire rahvaarvu kasv, mis graafikus otse püstloodis üles tormab, eriti suur hüpe on 20. sajandi kohal.

Inimkonna viimnepäev

Juba aastal 1960 avaldas füüsik ja filosoof Heinz von Förster ajakirjas Science naljatoonis arvutuse, kus pani inimkonna senise kasvukõvera hüperboolina graafikusse. Hüperbool jõuab aga ühel hetkel lõpmatusse ning Försteri arvutuste kohaselt on inimkonna viimnepäev reedel, 13. veebruaril 2026.

See ei olnud esimene katse, mil teadlased on üritanud välja arvutada maakera rahvastiku kasvu piiri. Juba aastal 1924 ilmus töö, mis lähtus bioloogiliste liikide arvukuse kasvu kõveratest ning toona panid teadlased piiri – maakeral saab elada kaks miljardit inimest. Õige pea oli selge, et see arvutus on ekslik.

Kuivõrd hüperboolina väljenduv kasv viib välja lõpmatusse, ei saa see arvutus paika pidada. Taagepera sõnul on see mõte teda vaevanud viimased 30 aastat. Lahendus saabus paar aastat tagasi.

“Rahvastiku arvu võib väljendada logaritmiliselt. Ma tegin midagi, mida ei tohi teha – ma väljendasin ka aega logaritmiliselt. Kui rahvaarv on kunagi olnud null, siis ajal pole nulli olemas. Ma asetasin aja nulli aastasse 2200 ja asusin sealt tagasi vaatama,” selgitas Taagepera.

Ta joonistas paberile graafiku, milles näha rahvastikumuudatused viimase 2000 aasta jooksul. Selles graafikus on üllatav jõnks aastatel 200-400 meie ajaarvamise järgi, mil rahvaarvu kasvukõver oli väga tasane, sealt edasi vallandus kiire ja ühtlane kasv.

Tema sõnul on üllatav, et ei tsivilisatsioonide ega kultuuride arengus pole aastail 0 kuni 400 mitte midagi erilist, mis võimaldaks seletada selle jõnksu põhjust ega ka seda, miks aastal 400 kasv järsku väga kiireks läks.

Aga tema sõnul veelgi üllatavam on see, et umbes viimased 40 aastat on maakera rahvastiku arvu muutused järginud sama kõverat, mis graafikus näha aastate 200 – 400 kohal. Sõnaga, kiire kasv on lõppenud, kasvugraafik on taltunud.

Taagepera on hämmastunud, et inimkonna arvu kasvugraafik on sedavõrd sujuv. “Oleks võinud arvata, et siin on sees jõnkse, kiirendusi ja aeglustusi, aga neid ei ole,” märkis ta.

Kolm tegurit

Kellel kasvukõverate mõistmine keeruline, sellele pakub Taagepera lihtsamat seletust. Maakera rahvaarvu mõjutavad üheaegselt kolm tegurit, millest igaüks mõjutab nii iseennast kui ka teisi.

Esimene on rahvaarv – mida rohkem on inimesi, seda rohkem sünnib neil lapsi. Aga mõju võib olla ka vastupidine – üksteise kukil elamine langetab sündivust. Teine mõjutegur on maakera kandevõime. Kütid-korilased, kes toitusid sellest, mida metsast õnnestus maha nottida või korjata vajasid suuremaid elualasid kui karjapidajad-põldurid, kes kasvatasid endale ise toitu. Aga veelgi enam mahub maakerale tööstureid, kes oskavad kõike eluks vajaminevat organiseeritult toota.

Kolmas tegur on tehnoloogia areng – mida arenenum on tehnoloogia, seda rohkem inimesi võib maakeral elada.

“Tehnoloogia sõltub ka ise tehnoloogiast – mida rohkem on leiutatud, seda rohkem on võimalik juurde leiutada. Aga see sõltub ka rahvaarvust – kui on kaks korda rohkem inimesi, siis on tõenäoliselt ka kaks korda rohkem leiutajaid,” ütles Taagepera.

Maakera kandevõimet omakorda ei võimalda suurendada isegi tehnoloogia areng.

“Õhku, maapinda ja vett ei suuda me lõpmatuseni juurde tekitada. Juba praegu on paljudes kohtades puhas vesi elu ja surma küsimus. Kui inimesed hakkavad kolima maailmaruumi, siis on kohe lugu teine,” nendib Taagepera.

Tema arvutuste järgi jõuab maakera rahvastik aastaks 2100 välja 10 miljardini, aga see on ka lagi. Jaotades kõik inimesed maismaal ühtlaselt tähendaks see, et Antarktikas peaks elama 940 miljonit inimest ning igaüks elaks oma lähimast kuuest naabrist 100 meetri kaugusel, igaühe kohta oleks 1,5 hektarit maismaad.

“Mulle tundub, et me alahindame vahet Antarktika ja Kuu vahel. Antarktikas elamist peame me miskipärast võimatuks, kuigi seal on olemas nii õhk kui vesi, Kuu peal pole aga kumbagi,” tõdes Taagepera

Tema mudeli prognoos  klapib täpselt ÜRO rahvastikuprognoosiga, kuigi koostamispõhimõtted on täiesti teised. ÜRO võtab aluseks praeguse hetke rahvaarvu, rahvastiku vanuselise koosseisu, laste arvu ning prognoosib selle põhjal järgmiste kümnendite sündivust. Taagepera kõvera aluseks on aga viimase 2000 aasta rahvastikukasvukõver.

“See on kuratlik graafik, justkui oleks selle taga midagi väga sügavat,” nentis ta.

Rein Taagepera avaldas hiljuti samal teemal artikli ajakirjas Technological Forecasting and Social Change.

·      6. mail esineb Rein Taagepera maakera rahvastikumudeleid kirjeldava ettekandega Tartus Lossi 36 auditooriumis 214 kell 16:15.

03.05.2014 13:13
reznik

China, India on probleem -lahendus on olemas, algab N tähega eng keeles.

Lisa kommentaar
03.05.2014 18:01
jr

Kui rääkida maakera taluvusest, siis piir saabuski juba esimese miljardi inimesega. Pole mõtet rehkendada, kui palju inimesi füüsiliselt ära mahuks, kui maakera seda juba ammu välja ei kannata.

Arvutuste tegemisel peaks arvestama ka elamistingimusi ja muid näitajaid, mis inimelust üldse arvestatava suuruse ehk ühe teevad. Praegu elab valdav osa inimestest äärmises vaesuses, mis ei võimalda neil ka iseenda käekäiku ega ümbritsevat mõjutada. Mõned aastad tagasi tehti teine arvutus, kus leiti, et kui kogu maailma rahvastiku elatustase viia Euroopa keskmisele tasemele, oleks vaja veel viie maakera jagu ressursse. Praegu tuleb heaolu paljus teiste vaesuse arvelt.

Lisa kommentaar
10.05.2014 20:58
tont

pensionipoliitika on rahvaarvu suurenemisele ülesse ehitatud. Error on juba eos sisse kodeeritud.

Lisa kommentaar
12.05.2014 17:09
y

Eesti on ikka äärmiselt magedalt esinenud rahvastiku kasvu osas, 50 aasta jooksul praktiliselt sama. Soome, Taani ja paljud teised on rahvastikku kahekordistanud kusjuures looduslikud tingimused on samad. Ja ei maksa NL siin süüdistada, ilmselt on probleem rahva mentaliteedis.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus