2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kui muretsemine hakkab muret tegema
20.09.2010 18:35

Kui muretsemine hakkab muret tegema

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

Igaüks muretseb vahel. Täiesti normaalne on olla ärevil enne eksamit või tööintervjuud. Kuid osa inimesi muretseb pidevalt ning maalib ka täiesti argiste asjade puhul oma peas katastroofistsenaariume.

Ligi viit protsenti inimestest tabab elu jooksul üldistunud ärevushäire. See on psüühikaprobleemidega ravile pöördunud inimeste diagnooside seas depressiooni järel teisel kohal.

Kuid sageli on arsti juurde pöördumise põhjuseks hoopis muud tervisehädad, näiteks unehäired. Mõnikord langevad ärevushäire all kannatajad alkoholismi, kui püüavad halvale enesetundele pitsist leevendust otsida.

Üldistunud ärevushäire all kannatajate kaebused on püsiv närvilisus, värisemine, lihaspinge, higistamine, peapööritus, südamekloppimine ja nõrkus. Kartlik ootus on kestnud vähemalt kuus kuud.

Esimeste sümptomite ilmnemisest kuni ärevushäire diagnoosimiseni võib minna isegi viis kuni kümme aastat. Lohutav tõsiasi on, et veerand üldistunud ärevushäiret põdenutest paraneb ise, ilma ravi vajamata. Samas võib paranemine olla ajutine – üldistunud ärevushäire on lainetava kuluga.

Naistel esineb üldistunud ärevushäiret enam kui meestel. Üldistunud ärevushäire on levinum üle 45-aastaste inimeste seas.

Pooltel juhtudel kujuneb ärevushäire tagajärjel välja depressioon või alkoholism.

Skaalad puudu

Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia magistriprojektis püüdis Signe Laipaik täita lünka, mis Eestis seni puudu: pole küsimustikke ega skaalasid, mille abil mõõta üldistunud ärevushäirega kaasnevat muretsemist ja muretsemisega seotud metauskumusi.

Muretsejad püüavad oma peas läbi mängida katastroofistsenaariume ning kui oodatud katastroof jääb tulemata, siis saavad nad oma muretsemisele hoogu juurde: ma muretsesin, seetõttu jäi halvem tulemata. Nii annab muretsemine kinnitust, et sellest oli abi.

Kuid teisalt usuvad selle häire all kannatajad, et pidev ärevus ja närvilisus võib kaasa tuua südameinfarkti või põhjustada vaimse kokkuvarisemise.

“Üldistunud ärevushäire all kannataja läheb õhtul magama ning hakkab muretsema sellepärast, kuidas ta järgmisel päeval tööülesannetega toime tuleb. Kui muremõtete tõttu und ei tule, tekib uus mure:  kui ma nüüd kohe magama ei jää, ei puhka ma välja ja siis läheb mul homme tööl halvasti,” kirjeldas Laipaik häire all kannatajatele omast mõttelaadi. Üldistunud ärevushäirega inimene jääb „lõksu“ positiivsete ja negatiivsete uskumuste vahele: ühelt poolt usub ta, et muretsemine aitab tal ebameeldivustega paremini toime tulla ning teiselt poolt, et muretsemine võib ta haigeks teha.

Muretseja põimib end muremõtete ahelatesse ning hirmu teevad ka sellised pisiasjad, mis teistele pähegi ei tule: kartus hiljaks jääda, võimalus, et keegi näppab postkastist ajalehe või see, et auto võib ootamatult keset liiklust katki minna.

“Muretsemine on normaalne, tavaliselt muretseb inimene kõige rohkem oma pere pärast. Ärevushäire puhul teeb muret ka kõige tavalisemad igapäevased asjad, mille pärast muretsemine teistele pähegi ei tuleks,” ütles Laipaik.

TÜ kliinilise psühholoogia lektori Maie Kreegipuu ning psühhiaatriakeskuse Sensus kliinilise psühholoogi Katri-Evelin Kalause juhendamise all valminud töö on Signe Laipaiga sõnul pilootprojekt, mille lõpptulemiks peaksid olema toimivad eestikeelsed skaalad, mille abil mõõta üldistunud ärevushäirega seotud muretsemist.

20.09.2010 13:59
vikat

seda kutsutakse vist ka sotsiaalärevuse sündroomoks

Lisa kommentaar
29.09.2010 14:40
joller

Artikkel tugineb teadustööle, ja mis seal salata, on huvitav lugemine. Kuid teadusteemaline artikkel ajakirjanduses võiks teaduskultuurist ka sedavõrd lugu pidada, et esitab korrektsed viited loo aluseks olnud materjalile. "Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia magistriprojekt" ei ole siiski päris see, mida saab korrektseks viiteks lugeda. Viitekultuurist kinni pidamine ka ajakirjanduses käib avalikkuse harimise juurde, juhul kui seda järgida võib äkki isegi juhtuda, et kellelegi jääb midagi külge.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus