2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuhu kadusid viimased neandertallased?
16.05.2011 18:22

Kuhu kadusid viimased neandertallased?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)

Eelajalooliste tööriistade põhjal võib järeldada, et viimased neandertallased elasid Põhja-Venemaal polaarjoone lähedal ning surid välja seniarvatust hiljem.

Prantsusmaa Toulouse Le-Mirail' ülikooli arheoloogi Ludovic Slimaki sõnul võib Uurali mäestikust leitud asuala olla üks neandertallaste viimaseid pelgupaiku, kirjutas National Geographic.

Neandertallased domineerisid Euroopas ligikaudu 200 000 aastat, enne, kui inimesed umbes 45 000 aastat tagasi siiakanti saabusid.

See, kas inimesed ja neandertallased kunagi ühiselt eluala jagama pidid, on tänini teadlaste tõsiste arutelude objekt. Samuti pole vastust, miks jäi lõpus peale Homo sapiens, ehk arukas inimene.

Varasema arheoloogilise materjali põhjal on teada, et neandertallaste viimased teadaolevad pelgupaigad asusid Pürenee poolsaarel, praegustel Hispaania, Portugali ja Gibraltari aladel.

Kes neid tööriistu kasutas?

Kesk-Soomega samal laiuskraadil asuvast Bõzovajast leitud sajad kivist tööriistad võivad neandertallaste Euroopa asualade kaardi aga ümber joonistada.

Mammutiluude ja tööriistu ümbritsenud liivaterade dateerimine viitab sellele, et viimati elati sellel asualal umbes 33 000 aastat eest.

Dateerimiseks kasutati radioaktiivse süsiniku meetodit ning luminestsents dateerimist, mis võimaldab kindlaks teha, millal puutusid esemed viimati kokku päikesevalgusega.

Arvatakse, et 33 000 aasta eest olid neandertallased suures osas juba välja surnud.

Bõzovaja tööriistadelt leitud uuristused ja kraaped viitavad, et nende valmistamisel on kive omavahel kokku taotud. See liigitab leiud Moustier' kultuuri alla, ehk neid riistu võisid kasutada neandertallased.

Kuigi tööriistad on selgelt neandertali päritolu, ei anna need lõplikku vastust selle kohta, kes 33 000 aastat tagasi Bõzovajas ikkagi elasid.

Sealt ei ole leitud neandertallaste ega inimeste säilmeid, kuigi kaevamistööd on seal toimunud juba 1960ndatest aastatest alates.

Uuringut juhtinud Slimak rõhutab siiski, et Euroopast on sellist tüüpi tööriistu leitud ainult neandertallaste elupaikadest ning need pole kunagi olnud nii hilist päritolu.

Mujal Euroopas elutsesid sel ajaperioodil juba inimkonnad ning tööriistu ei valmistatud enam neandertallaste kombe kohaselt.

Ta lisas, et võimaliku neandertallaste elupaigana ei ole Bõzovaja asustus märkimisväärne mitte ainult oma hilise päritolu, vaid ka asukoha poolest, sest see asub üldtunnustatud neandertallaste elualadest 1000 kilomeetrit põhja pool.

Nii võib järeldada, et Bõzovaja neandertallased suutsid sel ajal Euroopas valitsenud äärmiselt külmas kliimas ellu jääda.

Erik Trinkaus Missouris asuvast Washingtoni ülikoolist hoiatab, et ainult tööriistad ei ole lõplik tõestusmaterjal selle kohta, et nende kasutajateks olid neandertallased, mitte inimesed.

Tema sõnul märgivad ka uuringu autorid ise, et tööriistade põhjal bioloogilise inimvormi osas järelduste tegemisel peab olema ettevaatlik ning seda eriti perioodil, mil Euroopasse ilmusid esimesed kaasaegsed inimesed.

Näiteks on tema sõnul teada, et varajased inimesed kasutasid neandertallaste stiilis valmistatud tööriistu Edela-Aasias ja seega ei ole tööriistade leid lõplikuks tõestuseks, et Bõzovajas elasid neandertallased.

Isegi kui selgub, et Bõzovajast leitud tööriistad on kaasaegsete inimeste kätetöö, on leid Slimaki sõnul siiski põnev. See oleks esmakordne tõend, et Euroopas elanud inimesed kasutasid edasi väljasurnud neandertallaste töövõtteid.

Uuring avaldati ajakirjas Science.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus