2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
02.07.2010 21:27

Katse elustab rauaaega

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Rauaaja inimesed pidid sooja ja kõhutäie saamiseks tegema ilmselt palju rohkem tööd kui tänapäeva inimene, kuid me ei tea, kuidas elu kahe tuhande aasta eest tegelikult tundus.

Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste viib magistritöö tarvis läbi eksperimendi, et saada teada, kuidas rauaaja inimesed endale ulualuse ehitasid ja kuidas seal elada oli, kirjutas Tartu Postimees.

Juuli alguses hakkab Rõuge linnamäele kerkima rauaaegne rõhtpalkmaja, mille ehitamisel kasutatakse rauaaja kirveste eeskujul tehtud kirveid. Südatalvel seisab ees katse teine pool – elamine nädal aega rauaaja elutingimustes.

Liimeister esimene

Pajuste magistritööl on mitu tahku: maja ehitamine, selles elamine ja arheoloogia populariseerimine ehk eksperimendi kajastamine.

Praeguseks on seinapalkide tarvis kooritud kuus tihumeetrit männipuid. Pärimuse järgi peaks majaehituseks okaspuu maha võtma talvel noore kuu ajal. Nii pidavat puit kauem säilima. Seejärel peaksid palgid kaks aastat kuivama.

Pajuste nii kaua ootama ei hakanud, sest magistrantuur saaks enne otsa. Pealegi kui vanasti maja maha põles, ei hakatud kahte aastat puitu kuivatama, vaid ehitati ikka toorestest palkidest, nentis Pajuste.

Palkide koorimisel märkisid selles osalenud üles, milliste tänapäevaste vahenditega on kõige tõhusam tööd teha. Koorimisrauaga kulus ühe palgi koorimiseks 30–35 minutit, liimeistriga veidi üle 35 minuti, kirvega aga 40–45 minutit.

Kõige tõhusamaks osutus siiski liimeister, sest sellega koorides said töötegija keha mõlemad pooled võrdselt koormust. Nii väsis keha kõige vähem ja töötempo püsis ühtlasena pikka aega.

Maja saab endale kisklaudkatuse. Kisklauda tehakse nii, et palgi sisse lüüakse lõhe ja kiilude lisamisega kisutakse sellest lauad, mitte ei lõigata. Kahe kisklauakihi vahele läheb vooderduseks kasetohtu.

Hoones on ka küttekolle, mis annab sooja ja aitab toidul valmida. Kolle asub ukse lähedal, et oleks hõlpsam suitsu välja lasta, sest korstnat majal pole. Teada on ka, et rauaaegsetel hoonetel oli küttekeha enamasti maja tagumises nurgas ning suitsu väljalaskmiseks olid vastavad avad.

Kuidas maja sooja peab?

Et teada saada, kuidas on sellises majas elada, läheb tuleva aasta veebruarikuus majakesse nädalaks viis inimest. Ehitises pole vett, tänapäevast küttesüsteemi ega tualetti. Viimase kasutamise võimalus on siiski lähedal asuvas infopunktis, seega näpistava külma käes põõsaalust otsida pole tarvis. «Augul» käimist ei võimaldaks nii avalikus kohas nagu Rõuge linnamägi ka tänapäevased kombed ja nõuded.

Küll aga peavad katses osalejad ise hankima toidu tegemiseks ja pesemiseks tarviliku vee, saama kõhu täis kanadest, kellega ühist ulualust jagatakse, ja jahvatama ise jahvekivil viljast jahu. Eksperimenteerijad saavad magada karusnahkadel ning kanda ajastukohast linast ja villast rõivastust.

Huvitav on näha, mida teevad tänapäeva inimesed 30-ruutmeetrises majas koldetule valgel, kui pole internetti, telerit ega raamatuid.

Saamaks teada, kuidas sambla ja saviga soojustatud hoone sooja ja tuult peab, mõõdetakse selles pidevalt temperatuuri ja niiskust. Jälgimaks, millega inimesed oma aega sisustavad, on plaanis hoonesse panna veebikaamera.

Talvise tõsielusarja laadis katse tarvis on viis vabatahtlikku olemas, suvise ehituse juurde ootab Pajuste appi aga veel neid, kes rasket tööd ei karda. Ehitusel peaks kogu aeg töötama 15 inimest, nii saaks hoone valmis kuu ajaga. 

Mida eksperimendist oodata võiks? Tõenäoliselt olid rauaaja inimesed stressivabamad kui tänapäeval – neil ei olnud kuhugi kiiret, oletab Pajuste. Ent rauaaja inimesed pidid ilmselt tublisti rohkem füüsilist tööd tegema.

«Huvitav oleks teada, kas tänapäeva inimene hakkab end neis tingimustes stressivabamalt tundma või on tulemus vastupidine ja osalejad väljuvad eksperimendist sooviga mitte kunagi enam sellist kogemust saada,» märkis Pajuste.

Eksperimentaalarheoloogia

Eksperimentaalarheoloogia aitab arheoloogidel mõista, kas seniseid tõlgendusi ja järeldusi, milleni on jõutud, võib tõesteks pidada.

Eksperimendi korras on proovitud taastoota vana keraamikat ja sulatada soomaagist rauda, samuti tehtud põletusmatust.

Arheoloogiline eksperiment annab võimaluse jäljendada aastasadade või -tuhandete taguseid tegevusi ning jälgida nende tulemusi-tagajärgi. Näiteks vaadata, kui palju põletusmatusest järele jääb, milline näeb põletusmatuse järel välja lahkunu (tavaliselt kasutatakse lahkunu asemel siga) seljas olnud villane riideese või hauda pandud esemed. 

Taanis Leires alustati 1960. aastatel eksperimenti, kus ehitati vanaaegsed majad sellistena, nagu need võinuks arvatavasti olla. Seejärel süüdati majad põlema ja lasti varemetel pinnase all seista 30 aastat, misjärel need arheoloogilisel meetodil üles kaevati.

Samm-sammult andis see võimaluse võrrelda eksperimendis põlenud hoone varemeid väljakaevamistel leitud muististega.

Rõige muinasmaja kohta teavet: http://www.muinasmaja.edicypages.com/

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus