2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Iseloomu määravad geenid, kasvatuse osa null
08.07.2009 10:11

Iseloomu määravad geenid, kasvatuse osa null

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (11)

Laias laastus on pool inimese iseloomu mõjutavatest teguritest päriliku taustaga. Neid  käitumist mõjutavaid geene on teadlased nüüd innukalt otsima asunud.

"Inimese iseloomust on 50 protsenti päritav, 30 protsenti võib panna juhuslike keskkonnategurite alla ning 20 protsendi ulatuses astub mängu viga," ütles Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Allik. Juhuslikud tegurid võivad olla näiteks see, millisesse kooli inimene õppima satub või kellega käib koos trennis.

Kuid kus siis on kodu ja vanemate mõju? Allik ütleb, et see on peaaegu nullilähedane. Selle väite aluseks on terve rida uuringuid, kus on võrreldud ühemunarakukaksikuid, kahemunarakukaksikuid ning lihtsalt õdesid-vendi.

Geneetiliselt pea täiesti identsetel ühemunarakukaksikutel, kes on mingil põhjusel üles kasvanud erinevates peredes, on iseloomuomaduste testide tulemused hoolimata nende erinevast kodusest kasvatusest siiski äärmiselt sarnased, nad käituvad näiteks ka poliitilisi valikuid tehes sarnasemalt.

Psühholoogid kasutavad rahvusvahelist NEO-isikuomaduste skaalat, mille abil mõõdetakse viit omadust: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, neurootilisust ja sotsiaalsust. "Seega see, kas inimene hoiab oma küünealused puhtad või kas ta teab lauakombeid võib olla ikkagi koduse kasvatuse vili. Geneetiline taust on määrav selle puhul, kas inimene on avatud uutele kogemustele, kas ta on jutukas või pigem kinnine," ütles Allik.

Tõestust on leidnud ka see, et iseloomuomadused ja intelligentsus võivad mõjutada isegi inimese eluea pikkust. "Kolesterool ja kõrge vererõhk on riskitegurid, mis lühendavad elu. Head iseloomuomadused ja intelligentsus annavad inimesele elus rea eeliseid," ütles Allik.

Hoolimata sellest, et on ilmselge, et iseloomuomaduste geneetiline tagapõhi on ilmselgelt tõestatud, pole seni saatnud erilist edu otsingud, mis on püüdnud välja sõeluda konkreetseid geene, mis teatud omadusi põhjustavad.

Nüüd on käimas suur rahvusvaheline uuring, kus võrreldakse Hollandi, Itaalia, Austraalia ja USA inimeste geeniandmete kõrval ka ligi 500 Eesti geenivaramusse annetanud doonori geene ning püütakse leida kattuvusi üksiknukleotiidi polümorfismides.

Kõik uuringus osalevad inimesed täidavad isikuomaduste testid, kuid Eestis on uuritava kõrval appi võetud ka nende kõige lähedasemad inimesed, kes täidavad testi, milles nad uuritavat iseloomustavad.

Allik on veendunud, et isikuomaduste testid, mida täidab vaid inimene ise, ei anna täiesti adekvaatset pilti, kuid seda saab korrigeerida, kui võrrelda kahte täidetud testi, mis käivad sama inimese iseloomujoonte kohta.

Esimesed selles mitmeid riike kaasavas uuringus saadud tulemused on Alliku sõnul üllatavad. "Oleks võinud eeldada, et õnnestub leida geene, mis on otseselt seotud ajus toodetavate virgatsainete – serotoniini, dopamiini või adrenaliini regulatsiooniga, kuid mängu tulevad hoopis sellised geenid, mis pole sellega üldse nii otseselt seotud."

23.12.2011 22:25
Lugeja

Pean seda uurimust artikli põhjal väga jaburaks ning täiesti ebaadekvaatseks.
Esiteks, kasvatus on kindlasti väga oluline keskkonnategur, kuuludes nende 30% hulka, mis iseloomustavad "juhuslikke keskkonnategureid". Võtame näiteks kasvõi psühhoanalüüsi: selle uurimuse järgi võiks seda ju tühiseks pidada, kuna ei mõjuta inimese tulevast käitumist peaaegu üldse. Ei usu, et seda tõeseks pidada saaks
Teiseks, tunnen isiklikult 3 paari ühemunarakukaksikuid. Neist ainult 1 paar on oma huvide ja iseloomu poolest sarnased (kuigi kindlasti mitte identsed). 2 ülejäänud paari puhul on aga üks domineeriv, tugev ja agressiivne, kusjuures teine on nõrga iseloomuga, alluv ja rahumeelne. Mind hakkab juba huvitama, milline on olnud selle "rea uuringute" valim, et nad nii julgelt väidavad, et ühemunarakukaksikud on pigem sarnase iseloomuga?
Mul ei ole psühholoogiakraadi, kuid oletan siiski, et see uurimus pole sugugi usaldusväärne. Pealegi sooviks teada, KELLE ja MILLNE uuring see üldse on, mida kirjeldatud on?

Lisa kommentaar
24.12.2011 16:36
Andres

Täpselt sama küsimus tekkis, mis esimese kommentaari lisajalgi - nimelt kui 30% on keskkonnategurid, siis kuidas saab olla kasvatuse mõju 0, kui see on ka osa keskkonnateguritest. Kui seda võrrelda veel nt klassivennaga, siis see kodu kui keskkonnategur peaks olema domineerivam, kuna mõjub üldjuhul ajaliselt pikemalt.

Tundub vale öelda, et keskkonnategur peab mõjutamiseks olema just juhuslik. Kas see tähendab siis seda, et eelmisele kommenteerijale viidates psühhoanalüüsi mõju sõltub sellest, kui juhuslik see on? Pigem tuleks tõlgendada juhuslikku ükskõik missuguse keskkonnategurina.

Lisa kommentaar
20.04.2012 19:27
Anu Raudsik

Olen kaksik ja ostsin oma olematu raha eest tütrele ketsid.
Eksperiment toimus Eesti Vabariigis asuvas kingakaupluses.
Kõike head.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus