2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
26.11.2010 19:18

Iseloom on avalik asi

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)

Pikka aega on püsinud arvamus, et osa iseloomuomadusi jääb kõrvaltvaatajale rohkem varjatuks.

Eesti Geenivaramu doonorite peal tehtud Tartu Ülikooli psühholoogide uuring viskab sellele arvamusele tõsise kinda. Sugulase või hea sõbra eest ei varja midagi.

“Kui teine inimene hindab teise inimese iseloomuomadusi, siis on pool sajandit arvatud, et mõned iseloomuomadused on kõrvalvaatajale halvasti näha,”  ütles Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. “Näiteks neurootilisuse ja emotsionaalse ebastabiilsuse kohta on nii arvatud. Inimene võib olla pealtnäha täiesti rahulik, aga sisemiselt midagi väga tõsiselt läbi elada.”

Seevastu ekstravertsus paistab väga hästi silma: inimene naerab, räägib kõva häälega või kehtestab end hästi selgelt.

Uuringus osales 627 geenivaramu doonorit, kes täitsid enda kohta isiksuseküsimustiku. Iga doonor kutsus uuringusse osalema veel ühe inimese, kes küsimustikus kirjeldaks tema iseloomuomadusi. Enamasti valisid inimesed enda kohta testi täitma lähisugulasi, abikaasasi või väga kauaaegseid sõpru.

Alliku sõnul huvitas neid, kui palju erinevad inimese enda ja heade-tuttavate hinnangud.

“Välja tuli, et erinevus tuleneb andmete hajuvusest. Näiteks, kui on küsimus avatusest ideedele, siis vastavad kõik inimesed üsna ühtmoodi. Samamoodi avatus kunstilistele elamustele. Eestlane ei karda öelda, et talle ikka ballett üldse ei meeldi,” ütles Allik.

Kui neil tekkis hüpotees, et erinevused tulevad andmete hajuvusest, siis otsustasid nad andmeid veidi töödelda.

“Sisuliselt võiks võrrelda sellega, et kui meil on küsimustele vastamas ainult viiemehed, siis milline oleks korrelatsioon, kui küsimustele vastaksid ka need, kes saavad kolmesid ja neljasid?” tõi Allik näite.

Pärast hajuvuse kompenseerimist langes kõik ühtäkki väga hästi paika.

“Selgub, et isikuomadused paistavad väga hästi välja, vähemalt inimestele, kes üksteist aastaid tunnevad,” ütles Allik.

Artikli avaldas ajakiri Journal of Research in Personality.

See on esimene samm töös, mis edaspidi peaks Eesti Geenivaramu doonorite peal kokku viima geeni- ja isiksuseuuringud. “Kui isiksuseomadustest 40-60 protsenti tuleneb geenidest, siis me püüame need geenid üles leida,” ütles Allik.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus