2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Inimesed said neandertallastega harva järglasi
15.09.2011 14:20

Inimesed said neandertallastega harva järglasi

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (8)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Inimese ja neandertallase paaritumine oli haruldane või sündis selle tulemusel harva elujõulisi järglasi, näitas värske uuring.

Varem on teadlased avastanud, et tänapäevastel inimestel leidub jälgi neandertallaste geenidest. Hinnanguliselt 1- 4% tänapäeva eurooplaste geenidest on pärit neandertallastelt.

Berni ja Genfi ülikoolide teadlased lõid tänaste inimeste neandertaali päritolu hindamiseks arvutusmudeli, mis põhineb erinevatele ristumistasemetele, simuleerides võimalikke ristumisi pärast umbes 50 000 aastat tagasi toimunud inimeste väljarännet Aafrikast ning neandertallaste aladele jõudmist. Nad rakendasid seda mudelit tänaste hiinlaste ja prantslaste DNA näidiste peal.

Arvutusmudeli ja DNA andmete põhjal avastasid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu autorid, et eduka ristumise määr oli enamike stsenaariumide puhul tõenäoliselt alla kahe protsendi. 

Eeldades, et vastastikkust paaritumist esines umbes 10 000 aasta jooksul, võis edukat ristumist arvutuste järgi esineda keskmiselt 23 kuni 50 aasta tagant. Berni ülikooli populatsioonigeneetiku Laurent Excoffier’ sõnul oleks sagedasema eduka ristumise korral saanud inimestest neandertallased.

Võimalik, et ristumine neandertallastega oli siiski sagedasem, kuid selle tulemusel tekkinud hübriidpopulatsioonid surid välja enne, kui need jõudsid kaasaegse inimese genoomi märkimisväärse jälje jätta. Excoffier’ sõnul oleks sel juhul siiski inimese genoomis leiduv neandertali päritolu DNA praegu täheldatavaga võrreldes hajutatum ja muutlikum.

Uue mudeli järgi peaks eurooplased ja asiaadid olema neandertallastest esivanematelt pärinud erinevad tunnused, sest pärast nende populatsioonide lahknemist pidi ka geenide segunemine toimuma erinevalt. Teadlaste arvutuste põhjal on umbes kolmandik eurooplaste ja asiaatide neandertali päritolu DNAst sama, ülejäänu aga erinev.

Excoffier’ sõnul võib neandertali päritolu DNA erinevuste uurimine erinevates populatsioonides võimaldada kindlaks määrata, kus kahe liigi ristumised toimusid ning selle abil omakorda täpsemalt kaardistada meie esivanemate rände teekondi. 

Edaspidi on samuti võimalik uurida  inimese põlvnemist Siberis elanud Denisova inimestest, kes tegid sugu tänaste inimeste esivanematega Austraaliast põhja ja loodesse jäävas Melaneesia piirkonnas. Melanleeslaste DNA sisaldab 4-6 protsenti Denisova inimese DNAd.

Hiljutise uuringu järgi ristusid inimesed sugulasliikidega ka Aafrikas

26.08.2014 16:27
Lauri

Kui nüüd võtta üks Asiaat, kellel on 4% Neandertaali verd ja 1/3 kattub Eurooplasega siis 2/3 ei kattu ehk 2,66%. Sama ka Eurooplase puhul.
Kui nüüd 2,66% Asiaadi oma liita 2,66% Eurooplasega omaga (eeldusel, et DNA jaotub Neandertaali kasuks Munarakkude ja Spermarakkude tekkel) siis saab kokku 5,33%. Lisaks 1,33% on mõlemal olemas, kokku seega 6,66%. Ehk siis Neandertaali Asiaadi ja Neandertaali Eurooplase liitmisel saab kõrgema kvaliteediga Neandertaali.
Küsimus jääb, kui palju on Aborgieenidel Austraalias ja Indiaanlastel Neandertaali geeni ja kui suur on nende unikaalne geeniosa?
On siis võimalik ristumiste abil luua veel kõrgemat %, näiteks 7% välja jõuda? 8% Pidi olema see, mis määrab juba alamliigi. Homo Sapiens Sapiens novoneandertalicum

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus