2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
06.09.2011 14:07

Inimene ristus Aafrikas sugulasliikidega

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)
Homo sapiensi eellased paljunesid teiste sama perekonna liikidega. Aafrikast väljarännanud hõimudest põlvnevate tänapäeva eurooplaste ja asiaatide geenides on jälgi neandertallastest ja Denisova inimestest. Need ristumised turgutasid väidetavalt moodsa inimese immuunsüsteemi.

Sugulaste vastu tundsid huvi ka Aafrikasse jäänud inimesed. Kuni kaks protsenti tänapäeva Aafrika suguharude genoomist võib pärineda teistelt inimlastelt, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

Paleontoloogid on pikka aega pead murdnud, kas tänapäevased inimesed pärinevad ühest geneetiliselt isoleeritud inimlaste asurkonnast või oleme eri liikide segu.

Möödunud aastal tegid evolutsiooniuurijad kindlaks, et ajavahemikul 30 000 – 80 000 aastat tagasi ristus Homo sapiens neandertallasega. Samuti oletatakse, et paljudel asiaatidel on Denisova inimeste geene. Teiste liikidega ristumised võisid toimuda ka muistses Aafrikas.

Arizona ülikooli evolutsioonibioloog Michael Hammer uuris koos oma kaastöölistega kahe Aafrika küttide-korilaste hõimu ning ühe põllupidajate suguharu liikmete DNAd.

Nende hõimude eelkäijad arvatakse pärinevat Aafrikast, nad ei ole Mustalt mandrilt kunagi välja rännanud ega läbinud nn pudelikaela – nähtust, mis tekib koos rändega ning tekitab asurkonnas juhuslikke muutusi. Seega võiks Aafrika põlissuguharudel olla suur geneetiline mitmekesisus ning säilinud jäljed iidsetest teiste liikidega ristumistest.

Hammer uuris kõikide hõimude DNA mittekodeerivaid alasid. Kuna ürgset võrdlusmaterjali polnud kusagilt võtta, kasutas ta arvutimudelit, mis simuleeris, kuidas võisid teistelt liikidelt pärit geenid mõjutada DNA mustrite varieeruvust tänapäeva inimeste genoomis.

Seejärel asus Hammer sarnaseid mustreid otsima Aafrika kolme suguharu inimeste pärilikkusainest. Ainulaadseid DNA-järjestusi leidis ta hõimuliikmete 4., 13. ja 18. kromosoomist. Just need alad võivad pärineda teistelt inimlastelt.

Hammer ja tema kaastöölised pakkusid välja, et ligikaudu kaks protsenti uuritud Aafrika hõimude geenidest pärineb umbes 35 000 aasta tagant. Aafrikas elavad inimesed ristusid siis praeguseks välja surnud liikidega, mis lahknesid tänapäevase inimese eellastest ligikaudu 700 000 aastat tagasi.

Hammeri sõnul näitavad üha uued andmed eri liikidega ristumiste kohta, et käibel olev teooria inimese päritolu kohta vajab kaasajastamist.

Artikli kriitikud peavad uurimuse puudukse väikest valimit ning soovitavad enne põhjapanevate järelduste tegemist Aafrika põlishõimude genoome põhjalikult uurida.

 

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus