2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
27.12.2010 16:45

Imikud suudavad teiste mõtteid mõista

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: Babble.com

Juba seitsmekuused väikelapsed suudavad arvestada teiste inimeste mõtete ja uskumustega.

Ajakirjas Science ilmunud uuringu esimese autori, Budapestis asuva Ungari teaduste akadeemia arengupsühholoogi Agnes Kovacsi sõnul on see noorim vanuserühm, kelle puhul on seni suudetud täheldada võimet tajuda nii enda kui teiste vaatenurki.

Teadlased jõudsid avastuseni lihtsat käitumist mõõtes. Nimelt jälgisid nad, kui kaua lapsed ühte stseeni üksisilmi vaatavad. Seejuures ei pidanud lapsed otseselt hindama teiste mõtteid või ette ennustama nende käitumist.

Kuigi paljud varasemad uuringud väidavad, et suutlikus teiste vaatenurkade kohta järeldusi teha ei teki enne neljandat eluaastat, siis 2007. aastal õnnestus teadlastel näidata, et teatud situatsioonides mõistavad ka 13-kuused lapsed teiste tõekspidamisi.

Pole teada, kuidas väikelapsed teiste vaimse seisundi mõistmise võime omandavad, kuid mõnede teadlaste arvates mängib selle juures võtmerolli vestlus.

Kuna 7-kuustel on vestluse osas väga piiratud kogemused, siis muudab käesolev uuring California ülikooli arengupsühholoogi Rose Scotti sõnul nende võimete arenguga seotud küsimustele vastuseid otsivate teooriate lähtepunkti.

Ootuse tajumine

Teadlased näitasid 56-le 7-kuusele väikelapsele multifilmi, milles Smurfi sarnane tegelaskuju vaatab mitmes stseenis, kuidas pall veereb seinana lauale asetatud ristküliku taha.

Pall kas peatub ristküliku taga ja kaob vaateväljast, või jätkab laual veeremist, kuni kaob ekraanilt. Küsimus seisneb selles, kuidas lapsed muudavad meelt vastavalt sellele, mida nad näevad.

Osades stseenides jälgis tegelane multifilmis kogu toimuvat protsessi. Teistes stseenides lahkus ta seevastu liiga vara, et näha palli lõplikku asukohta.

Näiteks pall, mis eelnevalt kadus tegelaskuju juuresolekul ristküliku taha, jätkas tegelaskuju varase ekraanilt lahkumise korral veeremist ja kadus ekraanilt.

Viimases stseenis kaob ristkülik ning selle tagant ei tule nähtavale ühtegi palli.

Teadlased avastasid, et lapsed vaatasid kauem neid stseene, kus multifilmitegelase varajane lahkumine põhjustas ootamatuid tulemusi.

Arvatakse, et väikelapsed jälgivad kauem ootamatuid olukordi või sündmusi.

Teadlaste arvates viitab laste selline käitumine, et nende jaoks oli ootamatu olukorra põhjustajaks üllatus, mis oleks tabanud multifilmitegelast. Teisisõnu tundus, et lapsed vaatasid neid situatsioone multifilmitegelase, mitte enda vaatenurgast lähtudes.

Kaks meelt?

California ülikooli arengupsühholoogi Alison Gopniki sõnul on vaatamisaegade kasutamise puhul küll tegemist standardse lähenemisega, kuid probleem seisneb selles, et raske on mõista, mida lapsed konkreetse stseeni puhul tegelikult vaatavad. Seepärast tuleks uurimistulemuste tõendamiseks jälgida laste liigutusi, mida tehakse silmade ja ekraani suunas.

Tema sõnul võib laste reaktsioone põhjendada ka füüsiliste sündmuste tajumise (näiteks palli liikumise järjekord), mitte nende multifilmitegelase vaatenurgast vaatamisega. Seega tuleks lisada ka ilma tegelasteta kontrollstseen, et näidata tegelaskujude mõju vaatamisaegadele.

Kui uuringu tulemused leiavad edaspidi kinnitust, siis võib öelda, et väikelapsed on sotsiaalse informatsiooni ja teiste poolt nähtava suhtes tundlikud.

Gopniki sõnul ei tähenda see veel seda, et neil on võime mõista teiste tõekspidamisi sama moodi, nagu seda teevad 4-aastased lapsed.

Kõige huvitavamaks küsimuseks jääb siiski see, kuidas nähtu lapsi meelt muutma paneb.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus