2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Hüperaktiivsus takistab haridusteed
10.01.2013 16:54

Hüperaktiivsus takistab haridusteed

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (1)

Lapsed, kellel on põhikoolis raskusi keskendumisega, nad on kärsitud ja püsimatud, ei suuda suurema tõenäosusega jõuda kõrghariduseni, selgub Eesti noorte seas tehtud uuringust.

Aktiivsus-tähelepanuhäire puhul ei suuda inimene pikalt ühele asjale keskenduda, tema käitumine on püsimatu ja impulsiivne. Suuresti on see häire pärilik.

Aktiivsus-tähelepanuhäire all kannatab umbes viis protsenti lastest ja noorukitest ning mitmed uuringud on näidanud, et neil võib olla raskusi hariduse omandamisel ning põhjuseks pole siinkohal sugugi mitte viletsad vaimsed võimed, vaid suutmatus keskenduda. Täiskasvanute hulgas on häiret mõnevõrra vähem.

Seni on maailmas tähelepanuhäiretega laste uuringud keskendunud neile, kellele on see häire diagnoositud.

Tartu Ülikooli psühhofüsioloogid dotsent Evelyn Kiive ja professor Jaanus Harro uurisid kümne aasta jooksul Tartumaa kooliõpilasi, kellel sellist diagnoosi pandud pole, kuid kellel on siiski märgatavad tähelepanuraskused, mis takistavad õppimist.

“Meie rahvastikupõhises valimis olid õpilased, kellel tähelepanuhäiret diagnoositud ei ole, nad õpivad normaalkoolis ja neil seda häiret diagnoosida ei saa,” ütles Kiive.

Samas jäävad õpetajatele klassis silma lapsed, kes ei suuda oma tööle keskenduda, neil jäävad ülesanded pooleli ja nende tähelepanu ei jätku ühele asjale piisavalt pikaks ajaks.

Kümneaastase perioodi jooksul uuriti õpilasi esimest korda siis, kui nad olid 15-aastased ning lõpetamas põhikooli. Lastega aastaid töötanud õpetajad hindasid õpilaste puhul hüperaktiivseid jooni ja keskendumisraskusi. Kolm aastat hiljem, keskkooli lõpus hindasid õpetajad samade õpilaste puhul neid tunnuseid uuesti.

Kui noored olid saanud 25-aastaseks, siis võtsid teadlased nendega taas ühendust, neid huvitas, kui kaugele olid noored oma haridusteega jõudnud.

Kuivõrd tähelepanuhäired on suuresti päriliku iseloomuga, siis keskendusid Kiive ja Harro noorukite küsitlusandmete kõrval ka geenianalüüsile, vaadeldes geeni 5-HTTLPR, mis kodeerib valku, mille rolliks on serotoniini närvirakkudes laiali toimetada.

Serotoniinil on kesknärvisüsteemis väga oluline roll – see virgatsaine reguleerib näiteks tuju, isu ja und. Serotoniinitasemest tuleb otsida inimeste agressiivsuse ja impulsiivsuse põhjuseid. Suur osa depressiooniravimeid reguleerivad just serotoniini taset.

Ajukoores on serotoniinil oluline roll tähelepanu kontrollimises, sel ainel on roll ka laste tähelepanuhäire põhjustajana.

Teadlasi huvitasid geeni 5-HTTLPR erinevad variandid. Vahet tehakse selle geeni lühikese ja pika variandi vahel.

Noorukid, kes olid saanud mõlematelt vanematelt pika variandi, olid kooli ajal rohkem kimpus keskendumisraskustega kui need, kellel oli kaks selle geeni lühikest varianti.

25-aastaselt olid koolieas keskendumisraskustega silma paistnud noored vähem edasi jõudnud.

Kõrghariduse oli 25-eluaastaks suutnud omandada märkimisväärselt suurem hulk noori, kes olid saanud mõlemalt vanemalt selle geeni lühikesed, ehk siis keskendumist soodustavad variandid.

Artikkel ilmus ajakirjas European Psychiatry.

11.01.2013 09:35
Bb

Sellistele inimestele ei sobi seda tüüpi haridusüsteem. Viga pole lastes, vaid selles, et kõik üritatakse ühe malli järgi kasvatada, aga tegelikult oleks vaja igale indiviidile erineva nurga alt läheneda.

Lisa kommentaar
18.01.2013 10:44
vikat

Siinesitatu sarnaneb jälle väga niigi ilmselge tõestamisele. (Kui inimene ei suuda keskenduda, siis ei suuda ta mahukat ja süstematiseeritud materjali omandada.)

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (1)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (18)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (2)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus