2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Hundid sõid Eestis inimesi veel 140 aastat tagasi
30.10.2011 19:34

Hundid sõid Eestis inimesi veel 140 aastat tagasi

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (3)

Ühel külmal päeval jäi trummilööja Tartumaal vintis peaga pimedas koju minema. Teel ründas teda hundikari. Mehest jäid järele ainult riideräbalad ja lihast puhtaks näritud kondid. Suure näljaga olid soed nahka pistnud isegi trummi katnud naha.

Loodusuurija ja kirjanik Jakob Benjamin Fischer kirjeldab sellist lugu 1791. aastal ilmunud Liivimaa loodusloos.

Hundid olid toona inimesele reaalne oht. 18. ja 19. sajandil tuli Eesti- ja Liivimaal talviti liikudes arvesse võtta, et hundid on näljas ning kõhutäie nimel valmis unustama ka selle reegli, et inimest tuleb karta.

16. sajandil on kirjeldatud, et talviti reisiti alati piikide ja ambudega relvastunult, et end huntide eest kaitsta. Ree taga lohises pikk köis, selle otsas kaigas, mis pidi hundid eemal hoidma. Lisaks peletati hunte tulega, püssirohu lõhnaga, kette kõlistades, täksiti rauaga tulekivi, puhuti pasunaid ja taoti trumme. Kuid nagu eelkirjeldatud lugu Tartumaalt viitab, polnud ka trummist alati abi loota.

Ilmar Rootsi kaitses reedel Tartu Ülikoolis ajaloodoktori väitekirja inimese ja hundi suhetest Eestis 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi lõpuni. Kuus aastat tagasi avaldas Rootsi monograafia “Susi tuli soovikusta”, mille tarbeks kogutud materjaliga edasi töötades valmiski väitekiri. Üks osa tema tööst puudutab inimsööjahunte.

Esimesed kirjalikud tõendid

Kehakultuuriharidusega, praegu pensionipõlve pidav Rootsi asus 1980ndatel uurima metsloomade ja jahi kohta käivat rahvapärimust, ning sealt sai alguse tema erakordne huvi kiskjalooma hundi vastu. Uurimistöö käigus on ta lisaks Eesti Kirjandusmuuseumi kogudele uurinud huntide kohta käivat Eesti Rahva Muuseumis, Eesti ajalooarhiivis ja Peterburi ning Riia arhiivides. Ta on õppinud tundma huntide käitumise eripärasid ning käinud ise öösi metsas huntide hääli kuulamas ja püüdnud hunte nende häält matkides ligi meelitada.

Hundi ja inimese suhete käiva uurimistöö puhul on Rootsi sõnutsi 18. sajandi ja 19. sajandi vahel üsna suur erinevus. Kui esimese kohta on kirjalikku materjali üsna pisteliselt, siis 19. sajand on tänu koguduste kirikuraamatule päris hästi uuritav.

 “18. sajandi kohta käivad andmed on lünklikud, pastorite ettekandeid pole ning arhiividest leitu on siiski pigem juhuslik,” ütles Rootsi.

Üks esimesi korralikke allikaid inimsööjatest huntide kohta on Kambja koguduse õpetaja Johann Heinrich Frosti poolt kirikukroonikasse viie aasta jooksul sissekantud lapsemurdmise juhtumid, mil hundid murdsid Kambja kihelkonnas 11 last ja ühe täiskasvanud naise.

Esimene neist sissekannetest 1762. aasta kesksuvest räägib, kuidas hunt haaras kaasa maja lähedal loomi karjatanud 6-aastase Peebu. Lambad, mida laps valvas, metsast tulnud hunti ei huvitanud, ta võttis hoopis poisi. Kisa peale hakkasid vanemad hunti koeraga jälitama, hunt viskaski lapse maha, kuid eluvaimu tol enam sees polnud.

Suuremad murdmised olid veel Sangaste kihelkonnas aastail 1792-93, kus hundid puresid surnuks 13 kuu jooksul viis last.

Hundiaastad

19. sajandi luteri kirikukroonikad kajastavad aastail 1804-1853 kokku 111 murdmisjuhtu, kus hallivatimeeste kihvade läbi sai surma 108 last, kaks meest ja üks naine.

Ilmselt oli selliseid juhtumeid rohkem, sest 1840. aastail läks Liivimaal õigeusu kirikusse üle umbes 65 000 inimest, kümnendik elanikkonnast. Nende kohta luteri kirikuraamatutes andmed puuduvad.

Erakordne oli 1809. aasta. Inimsööjahuntide tegevus oli kandunud Põhja-Tartumaale. Iga kuu langes huntide läbi üks või mitu last. Veebruaris hakkas inimveri huntidele eriti meeldima: kuue mõisa maadel murti kokku üheksa, augustis ja septembris kuus last. Kokku viisid hundid sel aastal minema 45 last, 34 neist Torma-Lohusuu kihelkonnast.

Järgmisel aastal olid hundid inimjahil Äksi kihelkonnas. Elu jättis 9 last.

Mitte kõik hundiründed ei lõppenud surmaga, osa kihvade läbi kannatanuid õnnestus siiski ka terveks ravida.

Üksikuid murdmisjuhte oli ka järgmistel aastatel 1820. aastail olid inimsööjahundid tegevuses Räpina ja Põlva kihelkondades. Edasistel aastatel oli inimsööjaid liikvel ka Harju-, Viru- ja Järvamaal.

1846. aasta oli taas must aasta. Huntide roaks langes 16 inimest, murdmisi oli nii Tartumaal, Võrumaal kui Harjus.

Viimane hundi poolt murtud laps on luteri kirikuraamatusse kantud 1853. aastal: Maetsma küla õuelt viis hunt kaasa viieaastase perepoeg Toomase.

Rahvapärimus räägib murdmistest ka hilisematel aastatel, kuid kirikuraamatuis neist hundiohvritest jälge pole. Õigeusu kirikuraamat Iisaku kihelkonnast pakub siiski veel ühe hilisema juhtumi: 1873. aastal viis hunt  kaasa 9-aastase poisi, kelle pea, käeluu ja sõrmeotsad leiti hiljem kolme versta kauguselt metsast.

Pärast seda pole hundid enam inimesi murdnud, kuigi marutõbiste loomade rünnete tõttu on Eestis inimesi surma saanud hiljemgi, ka pärast Teist maailmasõda.

Kust tulevad inimsööjahundid?

Rootsi toob välja, et selleks peab hunte olema suurel hulgal, nende seas ka inimesele ohtlikke loomult agressiivsemaid loomi, aga ka vanu ja haigeid erakhunte. Hunte oli sel ajal Eesti metsas palju rohkem kui tänapäeval.

Teine eeldus: tol ajal jälitasid inimesed hunte vähe, seega puudus loomadel inimese ees hirm. Kui siia lisada saakloomade nappus, siis ongi põhieeldused täidetud.

Eestis on hundid lapsi murdnud just suvisel ajal, mitte talvel näljaga, see viitab, et loomi ajendas mitte ainult tühi kõht, vaid ka lihtne loomalik murdmiskirg.

Murdjate hulgas olid ka koduhundid – kutsikana metsast toodud loomad, kes olid inimeste keskel üles kasvanud. Neid kasvatati selleks, et koertega ristata ja saada häid jäljekoeri, aga ka selleks, et koduhuntide abil karja metshuntide eest kaitsta. Kodus kasvatatud hundid inimest ei kartnud, kuid kiskja loomus oli neis alles.

Viimased poolteist sajandit pole Eestis hundid inimesi murdnud. Miks? Hundikarjad on väiksemad, seega leidub vähem ka inimesele ohtlikke erakhunte, märgib Rootsi. Teiseks, metsas on hundile piisavalt toitu. Jahti peetakse tänapäeval rohkem, tark loom oskab inimest karta. Koduhuntide kasvatamist enam ei harrastata.

Lisaks on muutunud ka elustiil – lapsed ei käi enam üksi karjas, marjul, seenil ega saada vanemaid põllutööde juures.

Kuid hundi loomus ei ole muutunud. Kui olud muutuvad, siis võivad loomad taas inimese vere vastu huvi tundma hakata, hoiatab Rootsi.

31.10.2011 10:37
Onkel6

Aga millal Eestis inimesed viimati hunte sõid?

Lisa kommentaar
31.10.2011 13:09
vanamari

Vanasti käis mõisnik oma kaaskonnaga tihedasti jahil ja jahtis ära kõik hundile huvi pakkuvad loomad. Hunte nottida polnud jällegi tema huvi.

Lisa kommentaar
31.10.2011 17:02
hundu

Väga armas oleks kui artikli autor ikka viitaks ka sellele allikale, mille põhjal see lugu kokku on pandud. ON ühe mehe elutöö selle ajaloolise materjali kokku otsimine ja raamatuks vormimine ja see pole mette selle loo autor

Lisa kommentaar
04.11.2011 15:25
Rait Talvoja

1982.a. ründas marutõbine hunt Mahtra külas üksikus metsatalus elavat vanainimest Anna Pärtelit, viimane suri. Hunt läks sealt edasi naabertallu, kus ta majaperemehe poolt maha löödi.
Sellest oli juttu ka tolleaegses Rapla rajooni ajalehes "Ühistöö".

Lisa kommentaar
24.11.2012 12:02
kollasedrsid

See oli 1950.a., Põlvamaal, Prangli 4-kl. Algkooli naabruses elavat elanikku ründas marutõbine hunt.
Olin 6-aastane, koos venna (3) ja vanatädiga peedipõllul. Meist möödus hunt, välimuselt vibalik, peenike, pea longus. Tädi, kes oli eluaegne karjus, pidevalt lambaid kaitsnud huntide eest, hakkas karjuma: hunt, hunt ja meie ka. Õnneks hunt ei pannud meid tähele.
Hunt sõrkis Prangli kooli poole ja mõne aja pärast kostis inimeste kisa.
Kooli direktor nägi hunti tulemas naabite juurde ja hüüdis naabrimeele, et hunt on sinu aia taga. Mees, kes oli Siberis paljude huntidega võidelnud, otsustas hundile vastu hakata. Ta hüppas üle aia, õnnetuseks seljaga hundi poole, rünnak tuli ootamatult , mees võttis küll hundi pea haardesse, kuid hunt ulatas kõri kallale. Mehe vapper naine surus rusika hundi kurku ja nii päästis mehe elu. Hunt lasti maha. Kannatanud viibisid haiglaravil.
Läbi metsatuka viis minu koolitee ( 600m), mis oli talvel hundikarja poolt sisse sõtkutud. Hommikuti liikus väike rongkäik kooli poole.: eespool väikene koer, jumalalaulev vanaema laternaga, mina, viimasena suurem koer.
Vanatädi kirjeldas, kuidas kaks hunti hoiavad lammast enda vahel ja löövad sabaga, lammas jookseb nendega koos metsa.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus