2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
28.12.2010 11:11

Geenid ei määra sugugi kõike

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Aastakümneid on bioloogiaõpikutes seisnud, et meie tunnused ehk fenotüüp tuleneb meie geenidest. Värske uuring viitab, et määravaks ei ole siiski ainult geenid.

Ajakirjas Nature Genetics ilmunud USA Yale'i ülikooli teadlaste uuring väidab, et on olemas ka teine mehhanism, mis võib reguleerida tunnuste varieerumist ning seda isegi identsete indiviidide puhul.

Uuringut juhtinud Yale'i ülikooli tüvirakukeskuse direktori Haifan Lini sõnul töötab teatud tüüpi RNA ilma geenide abita koostöös tavalise proteiiniga, et kaitsta organismi kahjulike geneetiliste variatsioonide eest.

Tema sõnul võib see mehhanism seletada, kuidas tavalisi rakke, nagu näiteks fibroblaste, saab muuta tüvirakkudeks ning miks osa vähkkasvajaid areneb juhuslikult.

Ligikaudu 70 aastat on arvatud, et lisaks geenidele mõjutavad organismi fenotüübi kujunemist ka veel teised tegurid. Tõsiselt on selle teooriaga tegeletud viimased kümmekond aastat.

Heaks näiteks on kloonitud loomad, kelle värv on sündides sageli erinev selle looma omast, kelle DNA abil nad klooniti. Siiani on selgusetuks jäänud, mis selliseid muutusi põhjustab.

Umbes kümme aastat tagasi avastasid teadlased, et suurel osal proteiini Hsp90 puudulikkusega kärbestest esinesid veidrad ja juhuslikud väärarengud. Näiteks kasvasid neil jalad sinna, kus oleks pidanud olema silmad.

Tundus olevat selge, et proteiin Hsp90 kaitseb organismi genoomis esinevate kahjulike geneetiliste variatsioonide eest.

Kuna Hsp90 roll on siiski teiste molekulide mobiliseerimine, et reageerida stressile, siis kahtlustasid teadlased, et seotud on ka teised tegurid.

Üks koolkond arvas, et Hsp90 hoiab ära juhuslike hälvete tekke, surudes alla genoomi teistesse piirkondadesse liikuda võivate ja seeläbi mutatsioone põhjustavate "hüppavate geenide" tegevuse.

Yale'i ülikooli teadlased väidavad, et nende kärbestel läbi viidud uuring näitab, et väike RNA tüüp, mida tuntakse kui piRNA-d, töötab koos Hsp90 ja veel ühe molekuliga, et vältida variatsioonide teket ning olemasolevate geneetiliste variatsioonide aktiveerumist.

Geenidel on küll ülesanne organismi kahjulike variatsioonide tekkimise eest kaitsta, kuid tõenäoliselt töötavad nad piRNA ja Hsp90 molekulide tegevuse kaudu.

Paljunemis- ja tüvirakkude piRNAd uuriva Lin'i sõnul võib Hsp90 ja piRNA taseme varieerumine sama tüüpi rakkude puhul selgitada, miks väikest arvu rakke on võimalik ümber programmeerida tüvirakkudeks ning miks tekivad pahaloomulised kasvajad.

Lin'i sõnul näitab nende uuring, et meil on geeniregulatsiooni aluspõhimõtete kohta veel palju õppida.

28.12.2010 20:26
Mait Müüripeal

Telegoonia on fenotüüpi määrav nähtus, mis on tõuaretajatele sajandeid tuntud.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus