2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Erinevate keelte kasutamine võib mõjutada mõtlemist ja muuta tundeid
18.11.2010 14:11

Erinevate keelte kasutamine võib mõjutada mõtlemist ja muuta tundeid

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Scanpix

Keel, mida me räägime, võib lisaks meie mõtete mõjutamisele omada ka kaudset mõju meie eelistustele.

Sellisele järeldusele jõudsid Harvardi ülikooli psühholoogid, kes avastasid, et kakskeelsete inimeste arvamused erinevate etniliste rühmade osas on mõjutatud tulenevalt sellest, millises keeles nad vastavad hoiakuid ja eelarvamusi uurivale küsimustikule, kirjutas Science Daily.

Ühe uuringu kaasautori Oludamini Ogunnaike sõnul kuulub ütlus, et teise inimese keele oskamine tähendab teise hinge valitsemist, Karl Suurele. 

Teadlaste läbi viidud uuring näitab, et keel ei ole lihtsalt mõtete ja tunnete edastamiseks, vaid sellel on palju laiem mõju.

Ogunnaike sõnul leidsid nad vihjeid sellele, et keel loob ja kujundab meie mõtteid ja tundeid. See mõjutab kaudselt alateadvuses erinevate ühiskonna rühmade osas tekkivaid negatiivseid või positiivseid hoiakuid ning sellest tulenevalt ka käitumist.

Uuring näitas, et suhtumine on küllaltki mõjutatav mitte ainult sellistest teguritest nagu ilmastikuolud ja popkultuur, vaid ka keelest, mida inimesed kasutavad.

Uuringu kaasautor Mahzarin R. Banaji tõstatab küsimuse, et kas inimestel muutub keelt vahetades millegi või kellegi meeldimine?

Kui vastus on jaatav, on see kinnituseks mõttele, et keel on suhtumise kujundamisel oluliseks teguriks.

Ogunnaike, Banaji ning California Ülikool Mercedis teadlane Yarrow Dunham kasutasid üldtuntud implitsiitset assotsiatsioonitesti (IAT), mille puhul tuleb kiiresti liigitada arvutiekraanile ilmuvad või kõrvaklappide kaudu edastatavad sõnad. Selline test annab inimesele sõna liigitamiseks kõigest sekundi murdosa, ega võimalda vastuste üle järele mõelda.

Banaji sõnul võimaldab IAT test heita pilku inimese alateadvusesse, kus paiknevad kognitsioonid ehk tunnetused, millest me teadlikud ei ole või mida me ei kontrolli.

Teadlased viisid teistesse inimestesse suhtumist mõõtva IAT testi läbi kahes erinevas kohas. Marokos testiti kakskeelseid araabia ja prantsuse keelt kõnelevaid inimesi ning USAs hispaania ja inglise keelt kõnelevaid latiinosid.

Marokos näitas araabia keeles läbi viidud IAT test teiste marokolaste suhtes suuremat eelistamist, kuid prantsuskeelse testi puhul see vahe kadus.

Samuti eelistasid USAs latiinod hispaania keeles läbi viidud testi põhjal rohkem teisi hispaaniakeelseid inimesi, kuid inglise keeles testimisel see eelistamine kadus.

Ogunnaike sõnul on tegemist üsna šokeeriva avastusega, et inimene võib sama testi lühikese ajaperioodi jooksul tehes nii erinevalt vastata.

Tema sõnul on see võrreldav sellega, kui küsida sõbralt inglise keeles, et kas talle maitseb jäätis ning sama küsimust prantsuse keeles korrates erineva vastuse saada.

Marokos näidati testis osalenud inimestele arvutiekraanidel vilkumas marokopäraseid nimesid (nagu näiteks Hassan või Fatimah) ja prantsuspäraseid nimesid (nagu näiteks Jean või Marie) koos sõnadega hea (näiteks õnnelik ja kena) või halb (nagu näiteks vihkav või õel).

Testis osalenutel oli võimalus vajutada ühele nupule, kui nad nägid marokopärast nime või head sõna, ja teisele nupule, kui nad nägid prantsuspärast nime või halba sõna. Nupud seati sedasi, et marokopärane ja halb olid seotud ühe nupuga ning prantsuspärane ja hea teisega.

Keeleteadlane Benjamin Lee Whorf oli esimene, kes 1930ndatel tuli välja väitega, et keel mõjutab oluliselt meie mõtlemist.

Psühholoogia peavool on senini olnud selles osas skeptilisem ning arvatakse, et kuigi keel võib mõjutada mõtlemisega seotud protsesse, ei mõjuta see mõtet ennast.

Käesolev uuring viitab sellele, et Whorfi idee võib olla aluseks paljudele huvitavatele hüpoteesidele, mida teadlased kontrollida saavad.

Banaji sõnul näitavad need tulemused, et meie suhtumine ei pruugi olla stabiilne ning keel võib olla üheks vahendiks, et mõista inimese suhtumiste muutlikust.

Artikkel avaldatakse ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology.

18.11.2010 15:48
Lynx

Kasvõi selline väike näide: Eesti keeles on tavapärane protsessi kirjeldada ajalises järjekorras (ettevõtte müügitulu kasvas 2009. aasta X miljonilt 2010. aasta Y miljonile.), samas inglise keeles kirjeldatakse protsessi pigem vastupodi - müük jõudis Y miljonile varasema aasta X-lt.

Küsimus on rõhuasetustes - kas keele loogika järgi on olulisem kirjeldada protsessi või lõpptulemust. Pidevalt inglise keeles selliseid konstruktsioone lugeda on minu jaoks küllalt tüütu - eelistaks loomulikult emakeelepäraselt.

See on muidugi ainult väga väheoluline näide - aga ilmselt on neid palju. Ühesõnaga, uurimuse tulemus tundub minule igati loogiline.

PS - artikli avalauses on komad puudu.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus