Enamik Euroopa mehi põlvneb Lähis-Ida põllumeestest

Uue uurimuse põhjal on enamus Euroopa mehi Lähis-Idast 10 000 aastat tagasi Euroopasse rännanud põllumeeste järeltulijad.

Põllupidamise leiutamine võib olla kõige olulisemaks kultuuriliseks muutuseks tänapäeva inimeste ajaloos. Suurenenud ja püsivam toidutootmine viis paigal asuvate ühiskondade välja arenemiseni seni toidu otsinguil ringi rännanud inimrühmade asemel. Leicesteri ülikooli teadlaste uuring avaldati ajakirjas PLoS Biology, kirjutas Physorg.

Põllumajanduse teket võibki pidada põhjuseks, miks inimkond nüüdseks seitsme miljardi liikmeni on jõudnud. Euroopasse jõudis põllupidamine Vahemere idaosa, Pärsia lahe ning Tigrise ja Eufrati jõgede viljakate orgude piirkondadest.

Siiani pole selgusele jõutud, kas põllupidamise levik Lähis-Idast lääne poole toimus põllupidajate endi väljarändamise teel või levisid lääne pool elavate küttide-korilasteni lihtsalt ideed ja tehnoloogiad. Sellele küsimusele vastamiseks uurisid teadlased tänapäeva inimeste geneetilist mitmekesisust.

Uurimuses hinnati Y-kromosoomi mitmekesisust. Y-kromosoom antakse edasi vaid isalt pojale. Uurimust juhtinud Mark Jobling selgitas: „Keskendusime Euroopas kõige laiemalt levinud Y-kromosoomi liinile, mida kannab umbes 110 miljonit meest. Uurisime, kuidas see liin on levinud, kui mitmekesine on see erinevates Euroopa osades ja kui vana see on.“ Tulemused näitasid, et see Y-kromosoomi liin levis koos põllumajanduse levikuga Lähis-Idast Euroopasse.

Uurimuse üks autoritest Patricia Balaresque lisas: "Kokkuvõttes tähendab see, et enam kui 80 protsenti Euroopa Y-kromosoomidest pärineb sisserännanud põllumeestelt. Enamik emaliini pidi levinud geene tunduvad pärinevat aga küttidelt-korilastelt. See viitab sellele, et tolleaegsed naised eelistasid partneritena sisserännanud põllumehi.“