2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Riik kui pesuloputusvahend
06.01.2011 17:30

Riik kui pesuloputusvahend

Andres Kuusik
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Andres Kuusik

Kes ei oleks poes sisseoste tegemas käies puutunud kokku tasuta näidistega?

On need siis degusteerimise vormis või on tasuta näidis pandud teibiga mõne sind huvitava toote külge (näiteks pesuloputusvahend pesupulbripaki külge või mingi kastmepakike kartulikrõpsu paki külge).

Tasuta näidiste kasutamine on turunduses üsna populaarne meetod, mille eesmärk on panna inimesi tegema esmaostu ja seejärel ka kordusoste.  Paljudel juhtudel ei oska inimesed enne tarbimist  kauba väärtust ja endale sobimist õigesti hinnata.

Läbi degusteerimiste või tasuta näidiste proovimise on kliendil võimalik hinnata konkreetse kauba omadusi võrreldes varasemate kogemustega teiste kaupadega ja kui need omadused on teistega võrreldes paremad, hakkab inimene konkreetset toodet teistele eelistama.

Nagu selgub, on ka riiki võimalik turundada sarnaselt pesuloputusvahendile või kastmepakikesele. Kui inimene läheb kindla eesmärgiga külastama mingit üritust mingis suvalises riigis, siis tema peamine sihtkoht on nimetatud üritus mitte riik – ta „ostab üritust“, tehes kõikvõimalikke kulutusi selleks, et üritusel osaleda (ürituse piletid, transport, majutus jmt).

Samas, kui ta sinna üritusele läheb ja seal viibib, tutvub ta paratamatult ka selle riigiga, kus üritus aset leiab. Seega saab seda riiki käsitleda kui tasuta tootenäidist, mis antakse kliendile põhitootega kaasa. Kui ürituse külastajale riik meeldib, võiks tal tekkida huvi ka „riiki osta“ ja  järgmine kord, kui ta tuleb korduvkülastajana tagasi, on sihtkohaks juba riik ise mitte üritus (vt joonis variant a). Samas jääb loomulikult alles ka võimalus, et riiki külastatakse ka edaspidi vaid mingi konkreetse ürituse külastamise eesmärgil (vt. joonis variant b)

Kes tulevad tagasi?

Et eelneva jutu paikapidavust teaduslikult uurida, analüüsiti koostöös Tartu Ülikooli inimgeograafidega turistide telefonikasutuse andmeid. Õnneks kasutavad inimesed reisil olles oma mobiiltelefone järjest rohkem. Ja iga kord, kui keegi oma telefoni kasutab (kõnele vastates, sõnumit saates või helistades), jääb sellest mobiilioperaatori andmebaasi märge, mis sisaldab telefoni numbrit, antenni andmeid, mille piirkonnas mobiiltelefoni kasutati, aega, kunas telefoni kasutati ja riiki, kus telefon on registreeritud. Et ei toimuks inimeste jälitamist ja nende privaatsuse rikkumist, asendab mobiilioperaator telefoninumbrid suvalise ID numbriga. Juhuslikult generereeritud ID jääb samale telefoninumbrile alati samaks.

Neid andmeid kasutades selgitati kümne erineva ürituse baasil välja, kui paljud välisturistid mainitud üritustel viibisid, kes neist olid sel ajal esmakordselt Eestis ja kui paljud neist hiljem Eestisse tagasi tulid. Kui oli tõendeid, et mingit mobiiltelefoni on pärast üritust kunagi hiljem veel Eestis kasutatud, siis uuriti, kas see aeg kattub mõne ürituse toimumisega, et oleks selge, kas tuldi tagasi lihtsalt turistina või jälle mingile konkreetsele üritusele. Vaatluse alla võeti väga erinevaid üritusi – nii ühekordseid kui perioodilisi, nii kultuuri- kui spordiüritusi.

Tulemustest selgus, et osad üritused, nagu väga spetsiifilised spordivõistlused (Eesti ja Inglismaa vaheline jalgpallimatš 2007 ja Karate EM 2008), ei ole head korduvkülastajate loojad. Tõenäoliselt on tippsportlased ja ka korraldajad liiga pühendunud võistlusteks ettevalmistamisele ja nii ei jää tasuta näidise (ürituse asukohariigi) degusteerimiseks piisavalt võimalust.

Metallica ja Õllesummer

Samas on kõik tavaturistidele suunatud üritused ja ka kõik kultuuriüritused väga head korduvkülastuste loojad. Tulemused näitavad, et riigi näol tasuta näidise pakkumine töötab väga hästi – kümnest üritusest  kaheksa puhul (näit. Metallica kontsert, Õllesummer, rahvusvahelised hansapäevad jmt) tulid ligi kolmandik üritusel viibinud esmakülastajatest hiljem tagasi nii, et nende sihtkohaks oli Eesti, mitte enam konkreetne üritus.

Samas selgus ka, et osad perioodilised üritused omavad väga lojaalseid osavõtjaid. Nii näiteks Alexela ralli puhul on hiljem pooled külastajatest järgnevatel aastatel jälle ralliüritusele tagasi tulnud.

Seega saab riiki pesuloputusvahendiga sarnaselt turundada küll. Miks see teadmine kasulik on? Aga selleks, et see avab uued võimalused riigi kui sihtkoha turundamiseks.

Nii nagu äris, suureneb konkurents ka riikide tasemel järjest ja turunduse tähtsus riigi tasemel üha tõuseb. Samas, kui äris on aru saadud, et uusi kliente hankida on kordades kallim, kui vanu kliente hoida, siis riikide tasemel domineerivad jätkuvalt kallid reklaamikampaaniad ja üritused, mille eesmärk on eelkõige riigi tuntuse suurendamine ja seeläbi uute külastajate saamine.

Käesoleva artikli valguses on aga edaspidi võimalik hakata ka riigi tasemel mõtlema sellele, et milliseid üritusi ja kuidas korraldada, et kord juba riiki meelitatud turisti hoida ja siia tagasi tulema panna.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Andres Kuusik võitis Tartu Ülikooli korraldatud Eesti doktorantide populaarteaduslike artikli konkursil esikoha. Konkurssi aitas rahastada Haridus- ja Teadusministeerium. Lähinädalail avaldab Novaator valiku sellele konkursile saadetud artiklite paremikust.

 

06.01.2011 12:07
Hull Natu

Sama lugu ja täinduskoolitusega. Näiteks, olen hull õppimisele, mis pakub seltsimine, midagi koos uurida, õppida. Tasuta ühepäevane koolituskava saab pakkuda tasuta pastakaid, raamatuid, toidu õppijale,proovitundi. Eesmärk on selge: pakkuda igavlejate tüübile oma moodi intellektuaalse aja veetmise nii, et õppijal tekiks soov õppida tasulisel koolitusel

Lisa kommentaar

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (1)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus