2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Moodne meetod aitab lahendada iidsete maalide saladusi
21.05.2010 15:30

Moodne meetod aitab lahendada iidsete maalide saladusi

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (5)
Jaanus Einla, ennistuskoda Kanut

Kui tavaline kunstinäituse külastaja ei tohi mõeldagi sellest, et vanu kuulsaid maale näpuotsaga puudutada, siis Signe Vahur käib neil skalpelliga kallal – kraabib imepisikesi värvikillukesi või lõikab isegi terve tükikese välja.

Nii on tema skalpelli tundnud näiteks Bernt Notke Tallina Pühavaimu kiriku kappaltari tabernaakel.

„Ma püüan võtta servast, kust väga näha ei ole või siis mõne kahjustuse lähedalt, mida tuleb restaureerimisel nagunii kohendada,“ ütleb ta.

Vanade maalide värvikillud sisaldavad endas hindamatut infot selle kohta, milliseid pigmente, sideaineid ja materjale kasutas näiteks keskajal Tallinnas toimetanud Bernt Notke.

„Oi, ta oli põnev mees. Talle meeldis eksperimenteerida ja väga erinevaid materjale kasutada. Pühavaimu altari tabernaakli juures on kasutatud väga vanu täiesti puhtaid pigmente, mõnes kohas leidus ka õhukest pappi ja lõuendit.,“ räägib Vahur.

Pooltuhat aastat vanad värvikillud jõuavad Vahuri töölauale Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli laboris väga väikeste tükikestena, mis meenutavad peensoola või jämesoola terakesi.

Seal uurib Vahur neid spektromeetria abil, kasutades meetodit, mida madalate lainearvude piirkonnas maailmas seni veel vanade kunstiteoste uurimises väga laialt kasutatud polnud.

Maailmas uudne

Meetodi nimi on mikro-ATR-FT-IR spektroskoopia, kus täheühend ATR tähistab nõrgendatud täielikku sisepeegeldust, FT tähistab Fourier’ teisendust ja IR infrapunast.

Spektromeetri sees läbistab infrapunakiir teemantkristalli, kus valguskiir peegeldub ning osa sellest peegeldunud valgusest jõuab ka värviterakesse ning osaliselt neeldub seal. Värviterakeselt tagasi peegeldunud valguse intensiivsuse mõõdab aparaat ära ning siis astub mängu Fourier’ teisendus - Vahuri tööarvuti ekraanile jõuab vanast värvikübemest juba neelduvusspekter. Neid spektreid Vahur omavahel võrdlebki.

Kui tavaliselt tehakse sellist tööd keskmiste lainearvude piirkonnas, siis Vahur võttis ette piirkonna 550 kuni 230 pöördsentimeetrit, mis on maalides kasutatavate anorgaaniliste värvipigmentide analüüsimiseks eriti tõhus.

Selline töömeetod on uus, sest spektromeeter, mis sellist tööd teha võimaldab on Tartu Ülikooli keemikute käsutuses alles neljandat aastat.

Kuid hoolimata tehnikast oli siiski üks takistus. Puhas pigmenditerake annab spektromeetri all välja väga palju spektrikiiri. Helgib nagu diskokera. Sellist spektrimöllu ei ole aga kuidagi võimalik mõõta.

Siin aitas võte, mida maailmas seni keegi kasutanud pole. Linaseemneõli segati pigmendiprooviga ning ühtäkki olid värvimuldade spektrid muutunud selgeks ja häired kadunud. Samas ei anna õli ise nendel lainepikkustel üldse mingit spektrit.

Nüüd on võimalik vanadelt maalidelt või Tallinna Toomkiriku aadlivappidelt võetud värviproovide puhul kogu uurimistöö ära teha sama metoodikaga.

Ise ennistuskojas Kanut konservaatorina töötades võttis Vahur Notke altari tabernaakli küljest tükikesi. Sama meetodi abil uuris ta Saaremaalt leitud Salme muinaslaevalt pärit täringumängu.

Samuti oli tema tööks Vigala kirikus koguduse eestvõttel kirgaste värvidega ülevõõbatud vana altari taastamisvõimaluste uurimine.

„Seda kahjuks enam taastada ei saanud. Uue värvi eemaldamise käigus oleks alusmaalingud kahjustunud, sest need oli sedavõrd kehvas seisus,“ möönab ta.

Pilguheit vanade meistrite saladustesse

Vahuri sahtlis on iseäralik kollektsioon – klaasplaadid, millel on 47 maalidel laialt kasutatud pigmenti. Igal hetkel on võimalik selle kogu abil uuesti spektreid võrrelda.

Tema sõnul võimaldavad pigmendiuuringud heita pilku sellesse, kuidas vanad kunstimeistrid oma tööd tegid. Tihti olid seal kasutatud materjalid ja värvimullad sama kiivalt kaitstud tsunftisaladus, mida teadis vaid meister ise.

Samuti aitab see dateerida kunstiteoseid ja kui uurijatel on õnne, siis kindlaks teha ka võltsinguid.

Signe Vahuri doktoritööd loe siit .

21.05.2010 21:29
Sigrid

Väga kihvt lugu!

Lisa kommentaar
22.05.2010 00:10
Merle

Oi sa oled ikka tubli!!!!!

Lisa kommentaar

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus