2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu
26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Alar Läänelaid
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Tundmatu Madalmaade kunstnik Hieronymus Boschi (1450–1516) ja Pieter Bruegel vanema (1526/30–1569) ringist Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine. U 1570 Õli, puu Eesti Kunstimuuseum


Foto:

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

Vahe on vaid selles, et puude triipkoodides on tubli annus individuaalsust, mis teeb info kättesaamise neist veidi keerukamaks kui kassas triipkoodilugejaga piiksutamine. Tundub uskumatu, et puude aastarõngamustrid on rakendatud ka kunstiajaloo teenistusse.

Mida puude vöötkoodid meile näitavad? Aastarõnga laiust mõjutab ilmastik. Just see ongi võti, mida uurijad oskuslikult ära kasutavad. Nagu öeldakse, aastad ei ole vennad, seepärast tekib puutüves laiemate ja kitsamate aastarõngaste iseloomulik muster. Kui meil on paljude puude aastarõngamustritest kokku pandud pikk aastarõngalaiuste rida, siis saame sarnasuse järgi sellega leida tundmatu aastarõngalaiuste rea paiknemise.

Originaal või koopia?

Nüüd on aeg viia asja bioloogiline külg kokku kunstiga. Varasematel sajanditel oli kombeks maalida puittahvlitele. Õhukesed tammelauad on serviti kokku liimitud maalitahvliks. Kunstigaleriides leidub hulgaliselt signatuurita maale, mille täpsem päritolu on jäänud mõistatuseks. Sageli kuulsate kunstnike maale aimati järele, et teost mitmekordselt kallima hinnaga müüa.

Siinkohal tuleb kunstiajaloole appi dendrokronoloogia – aastarõngaste uurimise teadus. Aastarõngalaiuste muster maalitahvli servast paneb paika, kas tahvli koostamiseks kasutatud puude maharaiumise aeg sobib oletatud maalimisajaga. Kui mitte, siis on teos pärit erinevast ajast kui arvatud ja tegemist saab olla kas koopia või võltsinguga.

Tartu Ülikooli geograafia osakonna üks uurimisalasid on dendrokronoloogia. Siin dateeritakse aastarõngaste järgi ka maalitahvleid. See on teema, kus ei saa läbi tiheda rahvusvahelise koostööta. Kunstiteoseid müüdi ja need võisid sattuda eri maadesse.

Ent märksa põnevam on, et aastarõngaste uurijad saavad tänapäeval teha kindlaks ka kunstiteosteks kasutatud puidu päritolupiirkonna. On teada, et juba palju sajandeid tagasi oli Lääne-Euroopas tekkinud puidunappus.

Baltimaade puit

16.-17. sajandil imporditi puitu metsarikkamatest piirkondadest peamiselt Ida-Euroopast. Tähtsateks puidu väljaveo sadamateks olid Lõuna-Baltikumi linnad Gdansk/Danzig ja Riia, kuid puit parvetati sadamalinnadesse kaugetest tagamaadest, mis ulatusid Valgevenesse ja Ukrainasse.

Tartu Ülikoolis mõõdetakse Eesti Kunstimuuseumis säilitatavate Madalmaade kunstnike maale ja tehakse aastarõngamustrite järgi kindlaks maalitahvli puiduks kasutatud puude kasvamise aastad. Ühtlasi selgub, millise piirkonna võrdlusridadega on maaliridade sarnasus kõige suurem. See osutab puude kasvamispiirkonnale.

Kasvamispiirkondade kohta omakorda on teada, kui palju sealsetel tammedel on pindmiselt heledavärvilisi aastarõngaid, mis maalitahvlite valmistamisel maha tahutakse. See võimaldab hinnata mahatahutud aastarõngaste arvu ja seega täpsustada puu langetamisaastat ning maalimise aega.

Üheks hiljutiseks rahvusvahelise koostöö näiteks on Boschi/Bruegeli koolkonna kunstnike nelja sama süžeega maali uurimine. Maalist „Kristus ajab rahavahetajad templist välja“ on tänapäeval teada neli varianti, mis asuvad eri maades.

Üks maal asub Tallinnas, üks Glasgow’s, üks Kopenhaagenis ja üks erakogus. Aastarõngaste uurijad Aoife Daly Dublinist ja Alar Läänelaid Tartust mõõtsid maalitahvlite servadest aastarõngaste laiused ja tegid kindlaks neljast kolme maali ligikaudse valmimisaja. Selleks vahetati teavet ja võrreldi saadud tulemusi omavahel. Selgus, et Tallinna ja Kopenhaageni koopiad on samaaegsed, maalitud pärast 1562. aastat, kuna erakogu maal osutus eelnimetatuist umbes 30 aasta võrra vanemaks.

Kes on autor?

Tulemused näitasid, et ükski neist maalidest ei saa olla loodud Boschi enda poolt ning erakogu maal ei saa olla maalitud ka Bruegeli poolt. Dendrokronoloogilisi uuringuid täiendavad mitmesugused kunstiajaloolised ja materjaliuuringud. Maalide vanus mõjutab oluliselt ka nende väärtust.

Vahel selgub maalitahvlite uurimisel ootamatuid üksikasju. Nii tekitas peamurdmist ühe Clara Peetersi vaikelu maalitahvli kahe laua dateeringute erinevus: esialgne aastarõngaste uurimine näitas, nagu oleks ühe laua tegemiseks kasutatud tamm langetatud poolteistsada aastat varem kui teise laua tegemiseks kasutatud tamm. Mõistatuse lahendas Peter Klein Hamburgis, kes heitis aastarõngalaiuste graafikutele oma kogenud pilgu ja ütles, et tegemist on ühe laia tammelaua pikuti poolekssaagimisel saadud laudadega, mille dateeringud peavadki erinema – ühe laua aastarõngarida lõpeb seal, kus teine algab. Peetersi maal sai õige dateeringu, mis klapib kunstniku loomeaastatega.

Flaami maalikunstnike tammepuidust maalitahvlite dateerimine on Baltimaades lisaks teatud emotsionaalse tähendusega: Madalmaades tammetahvlite valmistamiseks kasutatud puit on sageli imporditud Baltimaadest, tahvlitele maalitud kunstiteostena on tammed jõudnud tagasi Baltimaadesse.

Alar Läänelaid on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi maastikuökoloogia dotsent.

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (1)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus