2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas jõuluvana selle kõigega hakkama sai?
28.12.2010 21:47

Kuidas jõuluvana selle kõigega hakkama sai?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)

Üks öö. Sajad miljonid kinke ootavad lapsed. Kuidas jõuluvana oma ülesandega suudab toime tulla?

USA Põhja-Carolina ülikooli mehhaanika- ja kosmosetehnoloogia osakonna professorid andsid tudengitele ülesande uurida, millised aero- ja termodünaamilised tõkked tuleb jõuluvanal ületada, et ühe öö jooksul toimetada jõulukingid miljonitele maailma lastele, liiklusvahendiks vaid üksainus saan.

Ülesande aluseks olid anglosaksi jõuluvana, Santa Clausi kombed: lendava saaniga ringi kihutamine ning kinkide transport kaminalõõri kaudu.

Tudengite välja nuputada jäi see, milliseid kõrgtehnoloogilisi abivahendeid võiks moodne taat kasutada, et ühe öö jooksul kõikide lasteni jõuda.

Üks ülesande andnud õppejõududest, Larry Silverberg võttis üliõpilaste töö kokku sõnadega: "Jõulutaat peab olema relatiivsusteoorias väga tugev, ta oskab kasutada ajasilmuseid ning ussiurkeid ehk siis kõiki võimalikke otseteid aegruumis. Nii saab kinkide kohale viimiseks kasutada kuudepikkust aega, kuid Maa peal tundub see vaid paari minutina."

Sõiduriistana võiks jõuluvana tudengite meelest kasutada kärjelise struktuuriga titaanist kelku, millel on ülihead aerodünaamilised omadused, selle küljes olevad lasersensorid lubavad valida lühima ja kiireima tee.

Silverberg, kes on pikka aega tegelenud ühtse välja teooriaga, tunnistab puhtsüdamlikult, et ega ta täpselt ette ei kujuta, kuidas taadi reis käima peaks. Igatahes peab jõuluvana olema nupukas insener. "Tüüp on geenius", kirjeldas dr Silverberg. "Lustakas, aga igati pädev "

Teekonna kavandamiseks peab teadma, kus head lapsed elavad. Teoreetiliselt on võimalik kasutada elektromagneetilist induktsiooni ning miililaiuse üliõhukese antenniga jälgida laste aju tööd. Vajaliku algoritmi abil saab käitumismustreid analüüsida ja saata tulemused saani pardaarvutisse. Ilmselt ei jäta teadlik jõuluvana kahe silma vahele laste kontosid Facebookis ja Twitteris.

Kogu kingikoorma kaasaskandmine pole siiski otstarbekas. Tudengite kõrgtehnoloogiline mõttelend jätkub: füüsikateadlik taat teeb kingid valmis koha peal – iga maja katusel paneb ta tööle pööratava termodünaamilise protsessori, mis laiemalt on teada võlukoti nime all. Kaminast pärit tuhk - süsinik on kannide jaoks hüva tooraine.

Kinkide kohale toomise lõppfaasi kirjeldamisel jäävad noored füüsikud siiski üsna vanamoeliseks: nende arvates on ainuvõimalik, et jõuluvana ronib läbi korstna. Tõsi küll, suure tõenäosusega kannab ta tulekindlat halosüsinikke sisaldavaist polümeeridest ülikonda.

Lisa saab vaadata web.ncsu.edu/abstract/tag/science-of-santa/
28.12.2010 22:04
KH

:D

Lisa kommentaar

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus