08.02.2010 16:20
Viis huvitavat alternatiivset energiaallikat
Fossiilsete kütuste varude vähenedes püütakse leiutada üha
uusi alternatiivseid energiaallikaid, mis keskkonda vähem kahjustaksid.
Kindlasti on kõik juba kuulnud päikeseenergiast ja
tuuleenergiast, hüdroelektrijaamad ja tuumaenergia on kasutusel juba ammu.
Teadlased otsivad loodusest aga üha uusi võimalikke energiaallikaid. Võrguajakiri
Physorg tutvustab uusi alternatiivseid energiaallikaid, millest siiani kuigi
palju kuulda pole olnud.
1. Päikesekultuurid. Ideeks on luua päikese abil
süsivesinikke. Riimvesi kombineeritakse fotosünteesivate organismide,
toitainete ja süsinikdioksiidiga ja lastakse päiksel teha oma töö. Protsessi
saaduseks on süsivesinikud, mida saab kohe kütusena kasutada.
2. Prügi. Paradoksaalsel kombel võivad jäätmed aidata
kütusesaastet vähendada. Mikroobe sisaldavate kütuselementide abil saab
jäätmeid kasutada bioelektrilistes süsteemides energia tootmiseks. Ka Eestisse
on plaanis rajada jäätmetest energiat tootev jaam, kuid mikroobide kasutamise
asemel hakatakse seal energia tootmiseks prügi põletama.
3. Aurustumine. Teadlased püüavad leida moodust õhu ja vee
erinevaid elektrilisi omadusi kasutada energia tootmiseks. Selleks toodetakse
spetsiifilisi lehetaolisi seadmeid. Nendesse pumbatakse sisse õhku ning kui
vesi „lehe“ pinnalt aurustub, püütakse kinni tekkiv energia. Esialgu tundub
siiski, et küllalt väikese energiakoguse saamiseks tuleb näha liiga palju
vaeva.
4. Inimeste liikumine. Kas üha kasvav inimpopulatsioon
suudaks oma energiapuudust leevendada ka lihtsalt liikumise abil? Pakutud on
välja ideid energia kogumiseks plaatide abil, mis on paigutatud kohtadesse, kus
liigub rohkelt inimesi. Need plaadid oleksid tehtud materjalist, mis toodavad
energiat vastusena mehaanilisele survele. Kui inimesed lähevad bussipeatusesse
või jooksevad pargis, muudetakse nende poolt tekitatud surve plaatidele
energiaks.
5. Kuu. Teadlased on juba mõnda aega kaalunud erinevaid võimalusi
kasutada energia tootmiseks heeliumi isotoopi massiarvuga kolm. See heeliumi
isotoop võiks olla mitteradioaktiivseks puhta energia allikaks. Heelium-3 Maal
kerge vaevaga toota ei saa. Meie lähimal naabril Kuul on seda kerget isotoopi
aga külluses. Kas tulevikus võiksid Kuule kerkida kaevandused, mis seda
isotoopi energia tootmiseks koguksid? Põhimõtteliselt võiks see olla võimalik. Üks
Venemaa ettevõte, RKK Energia, usub, et heelium-3 kaevandamine Kuul võiks saada
võimalikuks juba aastal 2020.