2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kas veekogude äärest tuttav taim tasuks kasvatamist energiakultuurina?
09.10.2012 10:51

Kas veekogude äärest tuttav taim tasuks kasvatamist energiakultuurina?

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (0)

Kui kasutamata põllumaadel hakata kasvatama taimi energiatootmise tarbeks, siis milline oleks kõige tasuvam?

Taastuvenergia tootmine on aktuaalne eelkõige just keskkonnakaitse aspektist ning seetõttu, et Eesti põlevkivivarud on piiratud. Eesti Maaülikoolis kaitstud Liia Kuke doktoritöö pakub välja metoodika, kuidas hinnata maa sobivust energiakultuuride kasvatamiseks.

Eesti taasiseseisvumisest alates on arutletud, kuidas tagada Eesti riigi energiaga varustatus, kuidas teha seda keskkonnasõbralikult ja tõhusalt. Euroopa Liidu nõudel peab 2020. aastaks viiendik kogu energiast tulema taastuvatest allikatest.

Eestis toodetakse enamik taastuvenergiat biomassist, peamiselt puidust. Bioenergia tootmist kavandades ei tohi unustada, et riigile peab jääma alles piisavalt põllumaad, et end toiduga varustada. Seega tuleks võimalusi energiakultuuride kasvatamiseks esmajärjekorras hinnata põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud aladel. Söötis põllumajandusmaid on aga Eestis viimastel aastakümnetel tekkinud üsna palju.

Selleks, et energiatootmine end ära tasuks, ei sobi aga suvaline maa. Tähtis ülesanne on välja töötada metoodika, millega mõõta mingi maatüki sobivust ja võimalusi energiakultuuride kasvatamiseks.

Kui senistes energiakultuuride uuringutes on kasvukeskkonna mõju käsitletud vähe, siis Liia Kuke doktoritööst järeldub, et võimalik bioenergia toodang sõltub oluliselt mulla omadustest.

Tartu maakonnas oli 2007. aastal täielikult kasutamata põllumajandusmaid üle 20 000 hektari, eelkõige Tartu linna ümbruses ning Emajõe ja Peipsi järve kaldal. Kasutamata põllumajandusmaad olid kasutuses oleva maaga võrreldes üldiselt väiksema viljakusega ning piiratumate kasutusvõimalustega.

Peaaegu täielikult olid põllumajanduslikust kasutusest väljas lammialad. Põllumajandusmaadega olid hõlvatud pigem glei-, leostunud ja leetjad mullad.

Arvutused näitasid, et üksnes päideroogu kasvatades saaks Tartumaa söötis põllumajandusmaadel toota 823 gigavatt-tundi energiat aastas, muude energiakultuuride puhul oleks see number järgmine: hallil lepal 687, ida-kitsehernel 610, hübriidhaaval 538 ja pajul 368. Seega on viiest uuritud energiakultuurist Tartumaa muldadel kokkuvõttes suurim bioenergia potentsiaal päiderool ja hallil lepal.

Päideroog ehk harilik paelrohi on kõrreliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel, luhtadel ja veekogude kallastel. Soodsates oludes võivad taimed kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks. Soomes kasvatatakse päideroogu energiakultuurina.

Erinevate omadustega muldadel on siiski optimaalne kasvatada eri energiakultuure. Uuringud näitasid, et mulla omaduste poolest sobib Tartumaa kasutamata põllumajandusmaast 14 708 hektarit eelkõige paju kasvatamiseks, 20 790 ha halli lepa, 17 351 ha hübriidhaava, 22 315 ha päideroo ja 18 897 ha ida-kitseherne kasvatamiseks.

Tartumaa tarbeks koostati ka kombineeritud maakasutuse strateegia, arvestades, et energiakultuure saab kasvatada vaid 70-protsendil kasutamata põllumajandusmaadest, ülejäänud jääb looduslikuks rohumaaks. Strateegia hõlmas paju, halli lepa, hübriidhaava, päideroo ja ida-kitseherne kasvatamist energiakultuuridena ning energia tootmist ka looduslike rohumaade niitmisel saadavast biomassist. Seda strateegiat järgides saaks Tartumaal aastas toota 667 gigavatt-tundi energiat, mis kataks veerandi maakonna aastasest energiatarbest.

Päideroog kui potentsiaalne energiakultuur Põhja-Euroopa tingimustes võeti täiendava uurimise alla. Varasematele katseandmetele tuginedes hinnati, kuidas sõltub päideroo saagikus mulla lämmastikusisaldusest. Koostati päideroo saagikuse mudel, mis rakendati Eesti suuremõõtkavalisel mullastikukaardil. Nii saadi ülevaade päideroo saagipotentsiaalist Tartu maakonna põllumajandusmaadel.

Selgus, et väetisi kasutamata ei oleks päideroo kasvatamise tõhusus kiita: 81-l protsendil maakonna põllumajandusmaadest tagaks saagikuse vähem kui 4 tonni hektarilt, 41-l protsendil aga isegi alla kolme tonni hektarilt.

Mulla väiksema lämmastikusisalduse tõttu on päideroo saagipotentsiaal väiksem Tartu maakonna lõunaosas. Arvutused näitasid, et madala lämmastikusisaldusega muldadel ei tasuks päideroo kasvatamine end ära: tootmise omahind oleks 2-3 korda suurem kokkuostuhinnast.

Doktoritöö näitas ilmekalt, et enne mingile alale külvama asumist tuleb hoolikalt hinnata ala mullastiku sobivust plaanitud kultuuri jaoks ning analüüsida tootmise majanduslikku tasuvust.

09.10.2012 11:54
k.

Oleks võinud kanepi ka uurimusse võtta.

Lisa kommentaar
10.10.2012 23:15
Aga Ju

Aga ongi ju kanep ja päevalill uurimuses sees.

Lisa kommentaar
15.10.2012 16:04

Päideroog on selles suhtes parem, et temast saab DMT-d.

Lisa kommentaar
19.11.2012 12:22
lugeja

Nii, aga kui mullast ühel hetkel kõik toitained otsa saavad, mis tolle kultuuri kasvatamise näol ahju aetakse? Kas keegi teab mida tähendab muldade mineraliseerumine? Naljatilgad, ei saa lõputult aind võtta, looduses on kõik tasakaalus, taim mis kasvab ja ükskord sureb, on uue huumuse tekitaja, ilma selleta ei kasva mitte midagi.

Lisa kommentaar

 

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (11)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

Azur Space Solar Power 24.04.2014 18:15

Moodne päikesepatarei saab 60-aastaseks (2)

25. aprillil 1954 demonstreerisid Belli uurimisinstituudi insenerid kuueprotsendilise kasuteguriga päikeseelementi.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

13.02.2014 16:24

Termotuumasünteesi uuringud jõudsid uue teetähiseni (3)

USA füüsikud said termotuumareaktsioonist rohkem energiat kui kulus vesiniku süütamiseks.

18.11.2013 10:05

Elektron jääb ümmarguseks (2)

Supersümmeetria teooria vajab paremaid tõendeid.

23.09.2013 13:14

Mikrolained toidavad köögitehnikat (1)

Köögikaal ja munakeedukell saavad energiat mikrolaineahjust.

24.04.2013 18:31

Millega asendada kütuseelementides plaatina? (8)

Lahendus, mis võib muuta käegakatsutavamaks vesinikuautod.

08.02.2013 16:01

Uus vähiravim ergutab keha kaitsevõimet

Uudne raviviis mõjub ka ajukasvajatele.

21.12.2012 19:31

Miks võtab haavade paranemine aega? (5)

Füüsikaseadused määravad kudede taastumise kiiruse.

22.11.2012 11:30

Vetikad näppavad taimedelt energiat (3)

Tilluke rohevetikas suudab lagundada tselluloosi.

15.11.2012 17:34

Veider osake ei põrmusta standardmudelit (1)

Supersümmeetria ei ole kinnitust leidnud.

09.10.2012 10:51

Kas veekogude äärest tuttav taim tasuks kasvatamist energiakultuurina? (4)

Kui kasutamata põllumaadel hakata kasvatama taimi energiatootmise tarbeks, siis milline oleks kõige tasuvam?

21.08.2012 12:29

Kas lehetäid suudavad fotosünteesida? (3)

Päikese käes mõnulevad pisikesed putukad täiendavad oma energiavarusid.

09.05.2012 14:45

Päike tegutseb jälle

Päikese krooni pursked võivad Maal lähiajal tekitada mõõdukaid magnettorme.

16.04.2012 14:37

Nanoteadlased leidsid kaua otsitud osakese (1)

Majorana fermioni olemasolu lubab ehitada kvantarvuti.

12.04.2012 16:05

ITER toob Päikese Maa peale (3)

Lõuna-Prantsusmaal võtab hoogu katselise tuumasünteesireaktori ehitus.

Scanpix 14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

04.04.2014 18:05

Tilluke aku töötab sülje jõul

Väike bioaku toidab keha jälgivaid sensoreid.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

26.09.2013 13:33

Füüsikud liitsid valguskvandid molekulideks (1)

Kokku klammerdunud footonid käituvad "Tähesõdade" filmidest tuttava valgusmõõga kombel.

24.05.2013 12:27

Kas Tšornobõl rikkus meeste tervise? (13)

27 aastat hiljem elab rahuaja rängima tuumaõnnetuse vari inimestes edasi.

15.03.2013 13:41

Higgsi boson on tõesti leitud (5)

Suvel avastatud osakese omadused klapivad kauaotsitud Higgsi bosoniga, kinnitas Euroopa tuumauuringute keskus.

15.01.2013 16:51

Kvanttäpid püüavad päikeseenergiat (1)

Pooljuhtidest nanoosakesed muudavad päikesepatareid odavamaks.

27.11.2012 21:45

Lehtrikujuline patarei kogub tõhusalt päikeseenergiat

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased andsid üliõhukesele metallikihile üllatavad omadused.

16.11.2012 15:32

Higgsi boson ei üllata (5)

Kauaotsitud osake käitub standardmudeli ennustuste kohaselt.

01.11.2012 14:55

Miks veetilgad kuumal pliidil ringi hüppavad? (1)

Ligi kolmsada aastat tagasi kirjeldatud nähtus pakub füüsikutele ikka veel uurimisainet.

12.09.2012 10:17

Tuul võiks katta inimkonna energiavajaduse (8)

Tuule abil saaks toota sellises koguses energiat, millest piisaks kogu inimkonna vajaduste katmiseks, näitasid USA Stanfordi ülikooli teadlased.

10.05.2012 13:32

Lahendus energiakriisile: tehislik puuleht? (3)

Taimelehele sarnanevad päikesepatareid võivad varsti minna tootmisse.

17.04.2012 14:59

Kuidas saab liivast klaas? (1)

Ainulaadne video näitab, kuidas kvartsliivast, soodast ja lubjast tekib sulaklaas.

13.04.2012 13:59

Miks oli üleeilne Sumatra maavärin nii võimas?

Äsjane Indoneesia maavärin üllatas teadlasi.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus