2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - ITER vajab Euroopa Liidu eelarvest 1,4 miljardit lisaraha
15.07.2010 11:36

ITER vajab Euroopa Liidu eelarvest 1,4 miljardit lisaraha

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

EL liikmesriigid jõudsid kokkuleppele, et maailma suurim tehnoloogiaprojekt – termotuumareaktor ITER – vajab 1,4 miljardit eurot lisaraha. See peaks tulema liidu enese eelarvest, muuhulgas ka teistele teadusprojektidele mõeldud rahast, teatas ERRi teadusportaal.

Päikesega sarnasel põhimõttel – termotuumasünteesi kaudu – Prantsusmaal energiat tootma hakkava ITERi maksumus on pärast projekti käivitamist aastal 2006 üksjagu tõusnud: esialgse 5 miljardi euro asemel spekuleeritakse praegu 15miljardilise lõpphinnaga. Otsus globaalset ühisprojekti EL-siseselt täiendavalt toetada võeti pärast kuid veninud läbirääkimisi vastu 12. juulil; sellealane punkt oli lülitatud põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi kavva, teatas BBC vahendusel ERRi teadusportaal.

Lisaraha – 1,4 miljardit eurot – peaks katma puudujäägi ehituskuludes aastateks 2012-2013. "Üllatavat siin midagi ei ole," ütles TÜ Füüsika Instituudi direktor Marco Kirm. "Oli teada, et eelarve kasvab. Nagu Hamburgi ooperimaja: esialgseks maksumuseks plaaniti 300 miljonit eurot, praegu on sisse pandud 500 ja lõppu ei paista... Ikka juhtub, et suured projektid lähevad kallimaks."

Kirm viitab, et ITERi esialgu – eelmise kümnendi algul – laual olnud kavad tehti hiljem ümber. Tehnoloogiate arenedes sai selgemaks, mis mõõtu finantseeringuid kogu lugu tegelikult nõuab. "Ja teine asi: kui kohe lepingu sõlmimisel oleks hakatud rääkima, et küllap kõik maksab rohkem, siis ei oleks seda üldse alla kirjutatud," lisas Kirm.

Koos lisarahastusega toetab Euroopa Liit projekti 7,2 miljardi euroga. See on paljude maailma riikide ühise ettevõtmise võimalikust maksumusest peaaegu pool. Täiendav raha plaanitakse leida mitmetest allikatest – sealhulgas EL 7. raamprogrammist, mis finantseerib ka muid teadusprojekte. Seoses sellega on paljud teadlased ning ka Euroopa uurimisnõukogu president Helga Nowotny avaldanud muret, ega ITERi lisarahastamine muude tähtsate projektide "potti" liiga tühjaks ei ammuta, kirjutas BBC.

"Raha hulk on muidugi lõplik – kui kuhugi antakse, jääb kusagil mujal vähemaks," mõtiskles Marco Kirm. "Kindlasti see paljude teiste teadusharude esindajatele ei meeldi. Aga energeetikaküsimused on olulised kogu inimkonna jaoks. Ja see on maailma suurim tehnoloogiaprojekt. Selle väljund ei ole ainult elekter."

Ehk: ITER on esimene omasugune seade, mis eelkõige peab ära näitama, et elektri tootmine säärasel põhimõttel – termotuumasünteesist ja Maa peal – on võimalik. "Aga seejuures luuakse palju uusi tehnoloogiaid, mida saab ka mujal kasutada," rääkis Kirm.

Ka Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak ütles ERRi teadusportaalile, et jätkusuutliku energiavarustuse seisukohalt on liikmesriikide otsus täiendrahastuse osas hea. "Aga rahastamine ei tohiks toimuda teiste raamprogrammi teadusprojektide arvelt. Planeeritust suuremate kulude katmiseks võiks liikmesriigid eraldada lisavahendeid," arvas ta.

Sellealaseid pingutusi liidu täidesaatev organ Euroopa Komisjon ka teeb: liikmesriikide poole on lisafinantseerimise palvega pöördutud. ITERi täiendrahastamise täpsed põhimõtted loodetakse paberile saada juuli lõpul toimuva erikomisjoni kokkusaamisel.

 Mis on ITER?

* ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor – Rahvusvaheline Termotuuma Katsereaktor) on Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Jaapani, Hiina ja Lõuna-Korea mastaapne ühisprojekt, mis valmib Prantsusmaal Cadaraches.

* Seal asub elektrit tootma termotuumasüntees: reaktsioon, mis paneb särama Päikese ja teised tähed. Seda "kütavad" vesiniku isotoobid triitium ja deuteerium, mille liitmine annab välja rohkem energiat, kui alguses "sisse pandi".

* Maapealsetes tingimustes nõuab termotuumareaktsioon aga madala rõhu tõttu vähemalt 100 miljoni kraadist temperatuuri.

* 2006. aastal käegakatsutavama kuju saanud projekti valmimine on korduvalt edasi lükkunud; nagu viitab Eesti Füüsika Portaal, on töötav reaktor vanemate füüsikute jaoks "olnud alati 20 aasta kaugusel". Praegu sihitakse käivitamist 2019. aasta novembrisse.

 

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (11)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

Azur Space Solar Power 24.04.2014 18:15

Moodne päikesepatarei saab 60-aastaseks (2)

25. aprillil 1954 demonstreerisid Belli uurimisinstituudi insenerid kuueprotsendilise kasuteguriga päikeseelementi.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

13.02.2014 16:24

Termotuumasünteesi uuringud jõudsid uue teetähiseni (3)

USA füüsikud said termotuumareaktsioonist rohkem energiat kui kulus vesiniku süütamiseks.

18.11.2013 10:05

Elektron jääb ümmarguseks (2)

Supersümmeetria teooria vajab paremaid tõendeid.

23.09.2013 13:14

Mikrolained toidavad köögitehnikat (1)

Köögikaal ja munakeedukell saavad energiat mikrolaineahjust.

24.04.2013 18:31

Millega asendada kütuseelementides plaatina? (8)

Lahendus, mis võib muuta käegakatsutavamaks vesinikuautod.

08.02.2013 16:01

Uus vähiravim ergutab keha kaitsevõimet

Uudne raviviis mõjub ka ajukasvajatele.

21.12.2012 19:31

Miks võtab haavade paranemine aega? (5)

Füüsikaseadused määravad kudede taastumise kiiruse.

22.11.2012 11:30

Vetikad näppavad taimedelt energiat (3)

Tilluke rohevetikas suudab lagundada tselluloosi.

15.11.2012 17:34

Veider osake ei põrmusta standardmudelit (1)

Supersümmeetria ei ole kinnitust leidnud.

09.10.2012 10:51

Kas veekogude äärest tuttav taim tasuks kasvatamist energiakultuurina? (4)

Kui kasutamata põllumaadel hakata kasvatama taimi energiatootmise tarbeks, siis milline oleks kõige tasuvam?

21.08.2012 12:29

Kas lehetäid suudavad fotosünteesida? (3)

Päikese käes mõnulevad pisikesed putukad täiendavad oma energiavarusid.

09.05.2012 14:45

Päike tegutseb jälle

Päikese krooni pursked võivad Maal lähiajal tekitada mõõdukaid magnettorme.

16.04.2012 14:37

Nanoteadlased leidsid kaua otsitud osakese (1)

Majorana fermioni olemasolu lubab ehitada kvantarvuti.

12.04.2012 16:05

ITER toob Päikese Maa peale (3)

Lõuna-Prantsusmaal võtab hoogu katselise tuumasünteesireaktori ehitus.

Scanpix 14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

04.04.2014 18:05

Tilluke aku töötab sülje jõul

Väike bioaku toidab keha jälgivaid sensoreid.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

26.09.2013 13:33

Füüsikud liitsid valguskvandid molekulideks (1)

Kokku klammerdunud footonid käituvad "Tähesõdade" filmidest tuttava valgusmõõga kombel.

24.05.2013 12:27

Kas Tšornobõl rikkus meeste tervise? (13)

27 aastat hiljem elab rahuaja rängima tuumaõnnetuse vari inimestes edasi.

15.03.2013 13:41

Higgsi boson on tõesti leitud (5)

Suvel avastatud osakese omadused klapivad kauaotsitud Higgsi bosoniga, kinnitas Euroopa tuumauuringute keskus.

15.01.2013 16:51

Kvanttäpid püüavad päikeseenergiat (1)

Pooljuhtidest nanoosakesed muudavad päikesepatareid odavamaks.

27.11.2012 21:45

Lehtrikujuline patarei kogub tõhusalt päikeseenergiat

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased andsid üliõhukesele metallikihile üllatavad omadused.

16.11.2012 15:32

Higgsi boson ei üllata (5)

Kauaotsitud osake käitub standardmudeli ennustuste kohaselt.

01.11.2012 14:55

Miks veetilgad kuumal pliidil ringi hüppavad? (1)

Ligi kolmsada aastat tagasi kirjeldatud nähtus pakub füüsikutele ikka veel uurimisainet.

12.09.2012 10:17

Tuul võiks katta inimkonna energiavajaduse (8)

Tuule abil saaks toota sellises koguses energiat, millest piisaks kogu inimkonna vajaduste katmiseks, näitasid USA Stanfordi ülikooli teadlased.

10.05.2012 13:32

Lahendus energiakriisile: tehislik puuleht? (3)

Taimelehele sarnanevad päikesepatareid võivad varsti minna tootmisse.

17.04.2012 14:59

Kuidas saab liivast klaas? (1)

Ainulaadne video näitab, kuidas kvartsliivast, soodast ja lubjast tekib sulaklaas.

13.04.2012 13:59

Miks oli üleeilne Sumatra maavärin nii võimas?

Äsjane Indoneesia maavärin üllatas teadlasi.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus