2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Fukushima saastehulk läheneb Tšernobõli omale
25.03.2011 12:09

Fukushima saastehulk läheneb Tšernobõli omale

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (5)

Fukushima tuumajaamast atmosfääri sattunud radioaktiivse joodi ja tseesiumi hulk on küündimas samale tasemele Tšernobõli avarii omaga.

Austria teadlased kasutasid ülemaailmset radiatsioonimõõtmise võrgustikku, mis on loodud tuumakatsetuste avastamiseks. Nad leidsid, et Fukushima reaktoritest väljunud radioaktiivse jood-131 päevakogus on umbes 73 protsenti sellest, mis paiskus välja 1986. aasta Tšernobõli avarii ühe päeva jooksul. Tseesium-137 päevakogused on umbes 60 protsenti Tšernobõli avarii päevakogustest, kirjutas New Scientist.

Fukushima ja Tšernobõli tuumaõnnetuste erinevus on selles, et Tšernobõli reaktori plahvatuse käigus ning sellele järgnenud päevadepikkuses tulekahjus lendus suitsuna atmosfääri väga palju erinevaid radioaktiivseid aineid.

Fukushima Daiichi jaama reaktorite kahjustada saanud kütusevarrastest on lekkinud ainult kergeid isotoope - radioaktiivset joodi ja tseesiumit. Sellegipoolest kujutab Fukushima radioaktiivne saaste ümbruskonna inimeste tervisele tõsist ohtu.

Tuumakatsete ja –õnnetuste avastamiseks loodud ülemaailmne õhuseire võrgustik CTBT jälgib rohkem kui kümne radioaktiivse isotoobi sisaldust õhus ning kõrvutab neid õhurõhkkondade liikumise andmetega, mis võimaldab kindlaks teha, kust radioaktiivsus pärineb ja kui suur on saaste hulk.

Austria meteoroloogia ja geodünaamika instituudi teadlase Gerhard Wotawa sõnul on Fukushimast lekkinud radionukleiidide hulk olnud seni teadmata, kuid võrgustiku õhuproovide põhjal on võimalik ühtteist öelda.

Tuul ookeanile

Tuumakriisi kahel esimesel päeval kandis tuul radioaktiivset saastet Vaiksele ookeanile ja USA lääneranniku suunas. Kolmandal päeval puhus edelatuul Jaapani Takasaki mõõtmisjaama suunas, seejärel pööras tuul taas itta. Neil päevil tuli Fukushimast päevas radioaktiivse joodina 1,2 kuni 1,3 korda 10 astmes 17 bekerelli kiirgust.

Nii USAs Sacramentos kui Takasaki mõõtmisjaama andmeil oli neil päevadel radioaktiivse joodi kogused päevade lõikes samad. Kuivõrd kahe jaama mõõtmisandmed klapivad, siis võib olla kindel, et andmed on õiged, ütles Wotawa.

Mõõtmisandmed Alaskast, Hawaiilt ja Kanadast Montrealist viitavad, et radioaktiivsuse pihkumine atmosfääri on jätkunud.

Tšernobõli tuumajaama kümnepäevase tulekahju ajal paiskus välja radioaktiivse joodina 1,76 korda 10 astmes 18 bekerelli kiirgust. Päevade peale jagatuna on kogused Tšernobõli puhul vaid poole suuremad kui Fukushimas. Jaapani avarii puhul pole teada, kaua radioaktiivsete isotoopide leke atmosfääri veel jätkub.

Wotawa sõnul on tseesium-137 päevakogused olnud umbes 70 protsenti Tšernobõli õnnetuse ajal päevas välja paiskunud radioaktiivsuse kogustest.

“See pole üllatav,” ütles Wotawa. “Kui tuumkütuse vardad on saanud kahjustada, siis pole põhjust, miks kerged radioaktiivsed isotoobid ei peaks välja pääsema.”

Fukushima tuumajaama reaktorites on kokku 1760 tonni tuumkütust, nii kasutatavat kui juba reaktoris läbikäinut. Pole teada, kui palju tuumkütust on saanud kahjustada. Tšernobõli reaktoris oli tuumkütust vaid 180 tonni.

Wotawa sõnul on Jaapanis pinnases, taimedes ja vees mõõdetud suhteliselt tagasihoidlikud radioaktiivsuse tasemed võrgustiku mõõtmisandmetega kooskõlas, sest suure osa saastest puhus tuul kohe ookeanile. Teisel pool ookeani Sacramentos mõõdetud kogused on olnud aga äärmiselt väikesed. CTBT mõõtejaamad on võimelised avaldama ka üliväikesi radiatsioonikõikumisi.

Tervisekahju tuleb joodist ja tseesiumist

Tšernobõli tuumasaaste oli palju suurem ning selles leidus palju rohkem erinevaid radioaktiivseid elemente, kuid inimeste tervisele põhjustavad suurimat kahju just radioaktiivne jood ja tseesium, ütles ÜRO juures töötanud Tšernobõli katastroofi inimkahjusid hinnanud komisjoni sekretär Malcolm Crick.

Inimkeha võimeline nii joodi kui tseesiumit kergesti omastama. “Kogu sissehingatud jood ja tseesium satub vereringesse,” ütles WHO Euroopa esinduse endine radiatsioonikatse ülem, kes samuti on Tšernobõli tagajärgi uurinud.

Radioaktiivne jood ladestub kilpnäärmesse ja laguneb seal. Joodi poolestusaeg on kaheksa päeva. Tseesium satub lihastesse, selle isotoobi poolestusaeg on 30 aastat. Poole kehasse sattunud tseesiumikoguse kehast väljumisele kulub kümme päeva kuni kolm kuud.

Kehas kahjustavad radioaktiivsed isotoobid pärilikkusainet DNAd. Radioaktiivse joodiga kokkupuutunud lastel võib hiljem tekkida kilpnäärmevähk, selle esinemissagedus on tõusnud Tšernobõli õnnetuse saastega otseselt kokku puutunud Ukraina, Valgevene ja Venemaa piirkondades.

Pika poolestusajaga tseesium jääb aga loodusse ringlema. Teadlased ei ole päris ühel meelel selles osas, kui suurt kahju on Tšernobõli õnnetusest pärit madalad tseesiumidoosid põhjustanud. Osa on seda meelt, et Euroopas võib veel tulla tuhandeid uusi vähijuhte Tšernobõli radioaktiivse saaste tõttu.

25.03.2011 18:27
margus

"Osa on seda meelt, et Euroopas võib veel tulla tuhandeid uusi vähijuhte tänu T?ernobõli radioaktiivsele saastele."

Oleks juba aeg hakata vahet tegema, milla on õige kasutada "tänu" ja milla "tagajärjel"

Lisa kommentaar
28.03.2011 11:16
MetsJeesus

Pole hullu, meie lugupeetud 'akadeemikud' kaagutasid väga mitu päeva et kõik on täiesti ohutu ja kontrolli all...
Aktivapoolelt vähemalt niipalju et juhtum üle 7 kategooria eskaleeruda lihtsalt ei saa (kui mitte kategooriaid juurde ei tehta)...

Lisa kommentaar
28.03.2011 17:42
august sügavast

Marguse märkusega igati päri. Ka mind häirib väga, et isegi ajakirjanikud ei tee vahet mõistetel "tänu millelegi" ja "millegi tõttu". Ikka kiputakse olema tänulikud ühe või teise õnnetuse eest.

Lisa kommentaar

 

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (11)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

Azur Space Solar Power 24.04.2014 18:15

Moodne päikesepatarei saab 60-aastaseks (2)

25. aprillil 1954 demonstreerisid Belli uurimisinstituudi insenerid kuueprotsendilise kasuteguriga päikeseelementi.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

13.02.2014 16:24

Termotuumasünteesi uuringud jõudsid uue teetähiseni (3)

USA füüsikud said termotuumareaktsioonist rohkem energiat kui kulus vesiniku süütamiseks.

18.11.2013 10:05

Elektron jääb ümmarguseks (2)

Supersümmeetria teooria vajab paremaid tõendeid.

23.09.2013 13:14

Mikrolained toidavad köögitehnikat (1)

Köögikaal ja munakeedukell saavad energiat mikrolaineahjust.

24.04.2013 18:31

Millega asendada kütuseelementides plaatina? (8)

Lahendus, mis võib muuta käegakatsutavamaks vesinikuautod.

08.02.2013 16:01

Uus vähiravim ergutab keha kaitsevõimet

Uudne raviviis mõjub ka ajukasvajatele.

21.12.2012 19:31

Miks võtab haavade paranemine aega? (5)

Füüsikaseadused määravad kudede taastumise kiiruse.

22.11.2012 11:30

Vetikad näppavad taimedelt energiat (3)

Tilluke rohevetikas suudab lagundada tselluloosi.

15.11.2012 17:34

Veider osake ei põrmusta standardmudelit (1)

Supersümmeetria ei ole kinnitust leidnud.

09.10.2012 10:51

Kas veekogude äärest tuttav taim tasuks kasvatamist energiakultuurina? (4)

Kui kasutamata põllumaadel hakata kasvatama taimi energiatootmise tarbeks, siis milline oleks kõige tasuvam?

21.08.2012 12:29

Kas lehetäid suudavad fotosünteesida? (3)

Päikese käes mõnulevad pisikesed putukad täiendavad oma energiavarusid.

09.05.2012 14:45

Päike tegutseb jälle

Päikese krooni pursked võivad Maal lähiajal tekitada mõõdukaid magnettorme.

16.04.2012 14:37

Nanoteadlased leidsid kaua otsitud osakese (1)

Majorana fermioni olemasolu lubab ehitada kvantarvuti.

12.04.2012 16:05

ITER toob Päikese Maa peale (3)

Lõuna-Prantsusmaal võtab hoogu katselise tuumasünteesireaktori ehitus.

Scanpix 14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

04.04.2014 18:05

Tilluke aku töötab sülje jõul

Väike bioaku toidab keha jälgivaid sensoreid.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

26.09.2013 13:33

Füüsikud liitsid valguskvandid molekulideks (1)

Kokku klammerdunud footonid käituvad "Tähesõdade" filmidest tuttava valgusmõõga kombel.

24.05.2013 12:27

Kas Tšornobõl rikkus meeste tervise? (13)

27 aastat hiljem elab rahuaja rängima tuumaõnnetuse vari inimestes edasi.

15.03.2013 13:41

Higgsi boson on tõesti leitud (5)

Suvel avastatud osakese omadused klapivad kauaotsitud Higgsi bosoniga, kinnitas Euroopa tuumauuringute keskus.

15.01.2013 16:51

Kvanttäpid püüavad päikeseenergiat (1)

Pooljuhtidest nanoosakesed muudavad päikesepatareid odavamaks.

27.11.2012 21:45

Lehtrikujuline patarei kogub tõhusalt päikeseenergiat

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased andsid üliõhukesele metallikihile üllatavad omadused.

16.11.2012 15:32

Higgsi boson ei üllata (5)

Kauaotsitud osake käitub standardmudeli ennustuste kohaselt.

01.11.2012 14:55

Miks veetilgad kuumal pliidil ringi hüppavad? (1)

Ligi kolmsada aastat tagasi kirjeldatud nähtus pakub füüsikutele ikka veel uurimisainet.

12.09.2012 10:17

Tuul võiks katta inimkonna energiavajaduse (8)

Tuule abil saaks toota sellises koguses energiat, millest piisaks kogu inimkonna vajaduste katmiseks, näitasid USA Stanfordi ülikooli teadlased.

10.05.2012 13:32

Lahendus energiakriisile: tehislik puuleht? (3)

Taimelehele sarnanevad päikesepatareid võivad varsti minna tootmisse.

17.04.2012 14:59

Kuidas saab liivast klaas? (1)

Ainulaadne video näitab, kuidas kvartsliivast, soodast ja lubjast tekib sulaklaas.

13.04.2012 13:59

Miks oli üleeilne Sumatra maavärin nii võimas?

Äsjane Indoneesia maavärin üllatas teadlasi.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus