25.02.2010 14:04
Eesti seeneteadlane leidis paradiisisaartelt üheksa senitundmatut liiki
India ookeanis
asuvatelt Seišellidelt leidis Tartu Ülikooli seeneteadlane Triin Suvi üheksa
maailmas seni tundmatut seeneliiki.
Eestist
kümnekonna lennutunni kaugusel India ookeanis asuva troopilise Seišellide
saarestiku seeneriik on kasvõi Eestiga võrreldes suhteliselt vaene.
2006. aasta
talvel Eestist kuuks ajaks Seišellidele lennates oli Tartu Ülikooli
uurimisrühma eesmärk uurida eksootilise saarestiku seeni, sest need on seni
maailmale peaaegu tundmatud. 1980. aastatel on küll tehtud üks uuring, kuid
võimalust seeneliike DNA-analüüside abil eristada polnud toona veel võimalik
kasutada.
Ektomükoriisa
puhul moodustavad seened puu juuretippude ümber mantlilaadse katte. Ektomükoriisaseened
on pea kõik eestlaste poolt armastatud söögiseened, näiteks kivipuravik ja
kuuseriisikas.
Tunnusmärk: sametjas koorik
Kuid seened,
mille esmaavastamiseni too ekspeditsioon viis, ei torka silma uhkete kübaratega
ning inimesel pole nendega õigupoolest midagi peale hakata.
Nende seente
leidmiseks tuli ümber keerata vanu pehkinud puutüvesid ja kookospähklikesti, et
vaadata, kas seal all ei peitu sametjas koorik, mis võib olla nii punane,
pruunikas kui hall.
Kõik üheksa
leitud uut liiki kuuluvad seeneperekonda Tomentella, millel eesti keeles nimeks
sametkoorik. Eestiski on selle perekonna liikidest esindatud piik-sametkoorik,
ohustatud liigina, sest vanad ja suured puud on metsadest kadumas ja
massiliselt tehakse lageraieid.
Seišellidel
tekkis püsiv inimasustus 1770. aastatel ning 19. sajandil raiuti saarel
hoogsalt metsi maha. Seejärel tõi inimene saartele sisse eukalüptid ja männid.
Nende, aga ka
saartel kasvavate troopiliste puude kanuu-intsia, suur pisoonia ja Seišellide
pisoonia juures eestlaste seeneotsingud käisidki. Lisaks uuriti ka
ladinakeelset nime Vateriopsis seychellarum kandva puu juurestikku, eesti keeles sel puul nime polegi.
Seišellid on
uurijale põnev paik, sest saarestik on olnud mandrist eraldatud umbes 65
miljonit aastat, sellest ajast peale, kui mikrokontinent Mahé Gondwanast
eraldus.
Üheksa uue liigi
kindlakstegemisel olid lisaks leidude täpsele kirjeldamisele olulised ka
geenijärjestused. Selleks uuritakse seente DNA-järjestuses üht eriti muutlikku
piirkonda ning nende muutuste põhjal on võimalik öelda, kas tegu on uue
liigiga.
See polnud lotovõit
Maailma
seenteliikide andmebaasi MycoBank jõudnud Tomentella
pisoniae, Tomentella tedersooi, Tomentella parmastoana, Tomentella hjortstamiana, Tomentella tenuis, Tomentella beaverae,Tomentella pileocystidiata, Tomentella
larssoniana ja Tomentella intsiae avastajatena on
kirjas Triin Suvi ja tema äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö juhendajad
professor Urmas Kõljalg ja teadur Leho Tedersoo.
„Uued liigid tuli
kirjeldada ka ladina keeles ja anda neile ka ladinakeelsed nimetused,“ ütles
Suvi.
Tema sõnul ei
olnud siiski uute liikide avastamise puhul tegemist erilise lotovõiduga. „India
ookeani saarte seeneriik on veel suuresti läbi uurimata maa ning samamoodi on
Aafrikas kasvavate seentega,“ ütles ta.
Aafrika ongi
Tartu Ülikooli seeneteadlaste järgmine huviobjekt ning uus ekspeditsioon ongi
juba seal seenenäidiseid kogumas.
Triin Suvi doktoritööd saab lugeda
siit .