2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Vähk ei lase end paljastada
08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)
Vähkkasvajad on geneetiliselt  äärmiselt mitmekesised, avastasid heategevusorganisatsiooni Cancer Research Londoni uurimisinstituudi teadlased ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uurimuses.

Eri elundeid tabavad vähivormid ei ole geenide poolest sarnased. Kuid ka sama kasvaja piires võib vähirakkude genoom  olla täiesti erinev. See selgitab, miks on vähkkasvajaid nii raske uurida ja ravida.

Charles Swantoni juhitud uurimisrühm analüüsis põhjalikult  nelja neeruvähihaige kasvajaid. Koeproovid koguti eri aegadel vähkkasvajate eri osadest, lisaks uurisid teadlased ka teistesse organitesse levinud siirete rakke.

Iga proovi puhul tehti kindlaks mutatsioonide esinemine, geeniaktiivsus ning kromosoomide ehitus. Swantoni sõnul kasutasid nad kõiki olemasolevaid uurimismeetodeid ja koostasid tulemuste põhjal analüüsitud vähkkasvajate sugupuu.

Näiteks ühe patsiendi kasvaja oli jagunenud kaheks rakuliiniks –osade rakkude kromosoomiarv oli kahekordistunud ning need rakud tekitasid siirded rinnapiirkonda. Teine rakuliin pani neerukasvaja vohama. Sarnast mustrit täheldasid teadlased ka teiste patsientide puhul.

 

Kirev pilt

Neeruvähk ise oli hämmastavalt eripalgeline. Vaid kolmandik mutatsioonidest olid sellised, mida leiti kõikidest koeproovidest. Ülejäänud geenimuutuste pilt oli väga kirju. Näiteks üht geeni blokeerisid erinevad kasvajad kolmel erineval viisil. Järjekindlalt oli muteerunud vaid üks teadaolevatest neeruvähiga seotud geenidest.

Kasvajate suur mitmekesisus selgitab, miks on nii raske leida kliiniliselt kasutatavaid biomarkereid – molekule, mis aitavad vähki diagnoosida ning sellele ravi leida. Rakubioloogid otsivad neid tavaliselt koeproovide põhjal, kuid see võib olla vägagi eksitav. Swanton leidis sama kasvaja eri osadest nii väga kurba prognoosi kui ka kiiret paranemist lubavaid biomarkereid.

Uurimuse tulemused pakuvad selgitust ka sellele, miks vähiravi mõnikord takerduma jääb.

Ravimite sihtmärkideks on eriliste mutatsioonidega rakud, neid aga võib leiduda ainult kasvaja teatud osades. Ülejäänud kasvajarakud võivad olla ilma eripäraste muutusteta ja jäävad ravimitest puutumata. Kuid need rakud käituvad  reservuaarina, mis lubab kasvajal kergesti jõudu koguda.

Swantoni sõnul tunnevad paljud neeruvähihaiged end pärast neerukasvaja eemaldamist paremini isegi siis, kui vähk on levinud paljudesse teistesse organitesse. “Võimalik, et tagavara eemaldamine ei lase vähkkasvajal enam nii kergesti kasvukeskkonnaga kohaneda, ” oletas uurija.

Järgmiseks soovib Swanton teada saada, millised mutatsioonid on neerukasvajates kõige tavalisemad ning on levinud üle kogu kasvaja.

Nende sihtmärkide põhjal on võimalik luua tõhusad ravimid ning otsida sobivaid biomarkereid. Põhjalike uuringute jaoks on vaja analüüsida kümneid ja sadu kasvajaid.

DNA-uuringud muutuvad järjest kättesaadavamaks, kuid suure hulga koeproovide kogumine on väga kulukas. Samuti on hiigelsuure andmehulga uurimiseks vaja võimsaid arvuteid.

Juba praegu pakuvad Swantoni uurimisrühma järeldused mõtlemisainet vähirakkude genoomi kaardistavatele uurimisprojektidele. Tavapäraselt võetakse kasvajast vaid üks biopsia.

Mitme koeproovi võtmine pole paraku alati võimalik. Vähirakkude salaelu aitab paljastada ka kasvajate genoomide süvasekveneerimine – selleks tehakse ühest proovist massilisi paralleelseid geenide järjestamisi, et üles leida kõik tillukesed rakupopulatsioonid. See meetod aga on hetkel veel väga kallis.

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus