2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Üliaktiivne geen põhjustab liigsöömist ja rasvumist
15.11.2010 18:55

Üliaktiivne geen põhjustab liigsöömist ja rasvumist

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikiupedia

Teadlaste uuring kinnitab, et üliaktiivne FTO-geen võib soodustada inimeste rasvumist.

Teadlaste kogutud andmed näitavad, et FTO-geeni ja rasvumise vahel on otsene seos, kirjutas PhysOrg.com.

Tegemist on esmakordse tõestusmaterjaliga, et selle geeni üliaktiivsus põhjustab hiirtel liigsöömist ning sellest tulenevat rasvumist. Uurimistulemused näitavad, et see geen võib olla paljutõotavaks sihtmärgiks, et luua rasvumist vältida aitavaid ravimeid, mis vähendaksid selle geeni aktiivsust.

Uuringu üks juhtidest, Oxfordi ülikooli professor Frances Ashcroft ütles, et nende uuring kinnitab FTO-geeni olulist rolli rasvumise juures. Selle geeni üliaktiivsus võib viia liigsöömiseni, mille tulemuseks on ülekaalulisus.

Tema sõnul on nüüd võimalik mõelda rasvumist ära hoidvate ravimite välja töötamisele, mis FTO-geeni aktiivsust vähendaks. Ta lisas, et tegemist on ahvatleva väljakutsega, kuid konkreetsete tulemuste saavutamine võtab palju aega ning edu osas ei ole veel kindlust.

2007. aastal teatas rahvusvaheline teadlaste rühm, et nad on tuvastanud esimese geneetilise variatsiooni, mida saab seostada kalduvusega rasvumisele. Seda põhjustab DNA järjestuse muutus FTO-geenis.

Ligikaudu 16 protsenti Euroopa päritolu kahe sellise geenivariatsiooniga inimestest olid keskmiselt 3 kilogrammi raskemad kui need inimesed, kelle puhul seda ei täheldatud.

Kuigi tegemist on olulise uuringuga, on kogu genoomi hõlmavad uuringud alles esimesed sammud, mis võivaldavad edaspidi läbi viia detailsemaid uuringuid, et kindlaks määrata mehhanismid, mis on leitud seose taga.

Uuringud kogu genoomi ulatuses ei anna kindlaid tulemusi, et leitud geneetiline variatsioon otseselt rasvumist põhjustab.

DNA muutus võib olla markeriks, mis viitab sellele, et oluline geen paikneb läheduses, või et muutus võib paikneda kontrollelemendis, mis reguleerib mõnevõrra kaugemal asuvat teist geeni .

Oxfordi ülikooli professori Frances Ashcrofti juhtimisel läbi viidud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas kehakaalu kasvu ja FTO-geeni aktiivsuse erinevuste vahel on otsene seos.

Teadlased aretasid välja kahe FTO-geeniga hiired. Need olid küll hea tervise juures, kuid sõid rohkem ning muutusid tavahiirtega võrreldes paksemaks. Kahe FTO-geeniga emaste hiirte kehakaal oli tavalise toitmise juures 20 nädala möödudes tavaliste emaste hiirte omast 22 protsenti suurem. Isaste puhul oli vahe 10 protsenti.

Teadlased suutsid ka tõestada, et hiirte kaaluiibe erinevus tulenes üliaktiivsete FTO-geenide poolt põhjustatud suuremast söömisest. Ei saa väita, et inimeste puhul on FTO-geeni variatsioonide mõju kehakaalule samades proportsioonides.

Oxfordi ülikooli teadlase ja uuringu peaautori Chris Churchi sõnul suutsid nad esmakordselt tõestada, et FTO-geen põhjustab rasvumist.

Järgmiseks on vaja jõuda selgusele, miks see nii on. Näiteks, kas see suurendab söögiisu aju mõjutades, või muudab rasvavarude ning teiste kudede poolt edastatavaid sõnumeid.

Mõistes, kuidas FTO-geen rasvumust põhjustab, on olemas potentsiaalne võimalus seda takistavate ravimite loomiseks. DNA-seonduvuse uuringud on märkimisväärselt aidanud kitsendada genoomi piirkondasid, mis võivad rasvumist põhjustada.

Selle tulemusena on olemas teeviidad, millises suunas edasi liikuda, kuid neist piirkondadest on vaja üles leida täpne geen, nagu FTO-geeni puhul esmakordselt suudeti teha.

Churchi sõnul võimaldasid katsed hiirtega anda tulemusi kõigest mõne aastaga ning ta loodab, et seda protsessi saab nüüd edaspidi rakendada teiste rasvumust mõjutavate geenipiirkondade uurimisel.

Näiteks Suurbritannias on iga kolmas inimene ülekaaluline. Ülekaalulisus suurendab terviseriski mitmete haiguste osas, sealhulgas südamehaiguste, teist tüüpi diabeedi ning vähi suhtes.

Uuringu juhtimises osalenud Oxfordi ülikooli professori Roger Coxi sõnul aitavad hiirte peal läbi viidud katsete tulemusena loodud mudelid rasvumisega seotud küsimustele vastuseid leida.

Oxfordi ülikooli teadlaste uuring avaldati ajakirjas Nature Genetics.

 

 

 

 

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus