2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (3)

Levinud on arvamus, et söömishäireid põhjustab meedia, mis loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja tekitab eelkõige noortes soovi see saavutada. Äsja näitasid aga teadlased, et söömisega seotud psühhiaatrilised haigused on ka autoimmuunhaigused, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.

Anoreksia, buliimia ja kontrollimatu ülesöömine mõjutavad umbes 5-10 protsenti inimestest. Kui juurde arvestada ka nende haiguste ebatüüpilised vormid, kannatab toitumisega seotud häirete all koguni 15-20 protsenti rahvastikust. Tänu hiljutisele avastusele, et söömishäireid mõjutab soolebakteris leiduv valk, võib selliste patsientide ravi tulevikus oluliselt paraneda.

Alfa-MSH on tänuväärne neuropeptiid, mis kontrollib meie närvirakke, et me liiga palju ja kiiresti ei sööks. Paraku toodab meie keha antikehasid, mis piltlikult öeldes võtavad söögiisu vähendavad neuropeptiidid vangi ega lase neil enam oma tööd teha.

Süüdi on soolebakteri valgud

Miks need antikehad meie veres on ja kust nad tulevad, oli kaua teadmata. Kuid lõpuks leidsid teadlased aastaid õhus olnud oletustele kinnituse.

Prantsusmaal Roueni instituudis õnnestus Sergueï Fetissovi töörühmal esimest korda tuvastada meie soole- ehk Escherichia coli bakteris valk nimega ClpB, mille vastu tekivad antikehad, mis muu hulgas vangistavadki ka söögiisu vähendavaid ja seedimist mõjutavaid neuropeptiide.

Põhjus on selles, et kõik bioloogilised molekulid, mis omavahel ruumiliselt kokku sobivad, liituvad. Kuna coli-bakteri valgu ClpB ja neuropeptiidi alfa-MSH aminohapete järjestustes on ühesuguseid lõike, võib nende molekule ette kujutada kui sarnaseid võtmeid, mis mõlemad sobivad kolibakteri valgu vastu tekkinud antikehade “lukuaukudesse” ja sinna kinni jäävad.

Seega mõjutavad meie seedetrakti ühed tuntumad esindajaid kolibakterid ehk soolekepikesed lisaks jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele ka seda, kuidas ja kui palju me sööme.

Sellesse avastusse on oma panuse andnud ka Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kliinilise psühholoogia dotsent Kirsti Akkermann ja kliinikumi psühhiaatriakliiniku söömishäirete keskuse vanemarst Anu Järv.

Just nemad leidsid vereproove kogudes ja patsiente kirjeldades kinnitust hüpoteesile, et antikehade tase veres ei ole mitte niivõrd seotud diagnoosiga kui söömishäirete sümptomitega.

Ravini on veel pikk tee

Nüüd, kui söömishäiretega seotud valk on kindlaks tehtud, vajab Harro sõnul vastamist järgmine küsimus: kui kõikidel inimestel on olemas kolibakter ehk soolekepike oma valguga, siis miks tekib selle valgu vastu mõnedel inimestel rohkem antikehi, mis põhjustavad söömishäireid, kui teistel?

“Me oleme leidnud, et nende protsesside vahel on korrelatiivne seos ja nendega manipuleerimine tekitab katseloomadel muutusi söömiskäitumises. Kuid me ei tea veel, kas inimene oleks ilma selle konkreetse valguta söömishäiretest vaba või mitte. Selle kontrollimiseks meil praegu meetodit ei ole,” rääkis Harro, miks ta ei soovi ajas ette rutata ning söömishäiretega inimeste ravi paranemist juba homseks ennustada.

Samas ei osata veel ka vastata, miks kõigi söömishäirega inimeste veres on soolebakteri valgu vastu tekkinud antikehade tase tavalisest ühtemoodi kõrgem, samas kui söömishäired ise üksteisest oluliselt erinevad.

Praegu püüab neuroloogia, käitumise ja immunoloogia biomeditsiini eksperdi Sergueï Fetissovi töörühm välja töötada testi, millega saab määrata veres bakterivalgu ClpB taset. Uuringu juhtivad autorid ütlesid USA teadusuudiste lehele Science Daily, et kui see õnnestub, on söömishäiretega inimestele võimalik luua ka spetsiifilist ja individuaalset ravi. 

25.12.2014 14:02
V. Parve

"... leidsid vereproove kogudes ja patsiente kirjeldades kinnitust hüpoteesile, et antikehade tase veres ei ole mitte niivõrd seotud diagnoosiga kui söömishäirete sümptomitega. "

Sellest tuleb järeldada, et sümptoomide ja diagnoosi seost ei ole või see on nõrk. Kas sel juhul mitte ei ole ekslik üks kahest: kas haiguste klassifikatsioon või diagnoos.

Lisa kommentaar
28.12.2014 00:41
ema

Ka minu laps on tõsise söömishäirega. On olnud haiglas, temalt on võetud lugematul hulgal vereproove. Aga kordagi pole tulnud jutuks, et verd kasutatakse teadusuuringuteks. Ja et ehk on sellega seoses lootust ravile. Kordagi pole öeldud, et on hüpoteetiline võimalus, et selle haiguse võib olla põhjustanud ka mõni bakter. Mina nägin oma lapse psüühika aeglast, kuid süvenevat muutust näiteks pärast borrelioosi põdemist - seos söömishäirega välistati arsti poolt aga 100%. Ma ikka nii kindel enam ei ole - on keegi üldse seda uurinud? Aga artikkel annab lootust:)

Lisa kommentaar
11.03.2015 06:42
bstard

"süvenevat muutust näiteks pärast borrelioosi põdemist - seos söömishäirega välistati arsti poolt aga 100%"

Arst teab sul borrelioosi mõjudest samapalju kui kits aiaväravast : )
Tüüpilisi õpikumõjusid kindlasti teab aga borrelioos on veel suhteliselt läbiuurimata teema.

Ka minu laps on tõsise söömishäirega. On olnud haiglas, temalt on võetud lugematul hulgal vereproove. Aga kordagi pole tulnud jutuks, et verd kasutatakse teadusuuringuteks. Ja et ehk on sellega seoses lootust ravile. Kordagi pole öeldud, et on hüpoteetiline võimalus, et selle haiguse võib olla põhjustanud ka mõni bakter. Mina nägin oma lapse psüühika aeglast, kuid süvenevat muutust näiteks pärast borrelioosi põdemist - seos söömishäirega välistati arsti poolt aga 100%. Ma ikka nii kindel enam ei ole - on keegi üldse seda uurinud? Aga artikkel annab lootust:)

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus