2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
02.02.2011 15:35

Soolestiku mikrofloora mõjutab närvisüsteemi

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (7)

Soolebakteriteta laborihiired  on julgemad.

Imetajate soolestikus elutsev  aukartust äratav hulk baktereid mõjutab närvisüsteemi arengut ja käitumist.

Mõnda aega tagasi peeti imetajate soolestiku bakterikooslusi lihtsalt kahjututeks, seejärel avastati bakterite roll seedimises ja immuunsüsteemi toimimises. Edasine uurimistöö on välja toonud huvitavaid seoseid bakterite mõjust ainevahetuse kiirusele,  maksa tööle ja astma tekkele.

Steriilses keskkonnas aretatud  ja kasvatatud laborihiired erinevad tavapärastest hiirtest mitmel moel.  Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimus näitab esimest korda bakterikoosluste võimalikku mõju imetajate ajule.

“Bakterivabad loomad võivad paljuneda ja elada väga vanaks. Loomulikult sel juhul, kui nende elus pole stressi ja elutingimused on sobivad,” ütles uurimisrühma juht Sven Pettersson  Rootsi Karolinska instituudist.

Professor Petterson kasvatas oma kaastöölistega hiiri nii steriilses kui ka tavapärases keskkonnas. Hiirte käitumist jälgiti kindlate standardite alusel. Bakterivabad hiired olid uudishimulikumad ning näitasid vähem ärevuse märke. Samuti oli bakterivabade loomade ajus hormoonide tase kõrgem.  Eri tüüpi hiirte närvisüsteemis avaldus erinevalt ligi 170 geeni.

Professor Petterssoni sõnul on selliste esialgsete tulemuste põhjal raske teha üldistusi, kas bakterite olemasolu on hiirte jaoks pigem parem või siis pärsib see olulisi arengumustreid. Igatahes on huvitav näha otsest mõju loomade käitumisele.

“Paarkümmend aastat tagasi oleks olnud väga ootamatu väita, et bakterid mõjutavad kogu imetaja organismi, kuid nüüdseks teame, et see on tõesti nii,” ütles Pettersson. “Tegelikult on see loogiline. Bakterid olid olemas ammu enne imetajaid, seega peab kogu imetaja keha olema nendega kohanenud.”

Mehhanism, kuidas täpselt bakterid suudavad närvisüsteemi arengut suunata, pole teada. Karolinska instituudi mikrobioloogid plaanivad järgmiseks teha kindlaks selle, millised bakteriliigid hiirte aju arengule mõjuvad.

02.02.2011 18:29
MiuMiu

Ideaalne näide sellest, kuidas meedia pöörab ümber teaduse avastust. Leiti korrelatsioon, et soolebakterita hiired on julgemad, aga artikli pealkiri juba paneb asja paika, nagu soolestiku olud määravad ära, milline hiir saab olema oma käitumisega!

Lisa kommentaar
03.02.2011 09:46
Lembos

Selline seisukoht on üldse viimaste aastatega hakanud kõvasti levima, eiratakse, et tegelikult käib kõik palju keerulisemalt ja ahelreaktsioonina, kus on lõpmatult erinevaid tegureid. Käitumise kujunemine on täis märkamatuid nüansse, mida on võimatu kontrollida.

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus