Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

Teadlaste arvates võiks projekti üheks tulemuseks olla kultuurpäevalille ja Texases kasvava metsiku päevalilleliigi hübriid, millel oleksid maitsvad seemned ja jämedad varred täis suhkrut, mida saaks muuta etanooliks. Metsik päevalilleliik on põuale vastupidav ning tema tugevad varred võivad kasvada kuni viie meetri kõrguseks ja kümne sentimeetri paksuseks, kirjutas Physorg

"Kuna tegemist on kultuurpäevalille lähima sugulasega, peaks mõnede tunnuste ülekandmine olema küllalt lihtne,“ ütles projekti juhtiv Briti Columbia ülikooli botaanikaprofessor Loren Rieseberg. Projekti rahastavad Kanada, USA ja Prantsusmaa valitsused.

Eesmärgiks on kindlaks määrata põllumajanduslikult oluliste tunnuste eest vastutavad geenid, näiteks seemne õlisisaldust, õitsemisaega, põuatundlikust ja kahjuritundlikkust määravad geenid. Teadlased loodavad, et nelja aasta jooksul suudetakse välja töötada alus sordiaretusprogrammile, mis põhineks taime geenide mõistmisel ja vähendaks seega oluliselt hübriidide aretamisele kuluvat aega.

Päevalille geenide kaardistamine on vaid üheks paljudest viimasel ajal käiku läinud taimegenoomi projektidest. Näiteks kaardistas Washingtoni ülikooli töörühm 2008. aastal maisi genoomi ja avaldas tulemused internetis. 29,5 miljonit dollarit maksma läinud projekt võimaldab seemneid tootvatel ettevõtetel arendada välja suurema tootlikkusega taimi. Muuhulgas on kaardistatud ka riisi, kartuli, viinamarja ja müürlooga genoom.

Päevalillede kasvatamine on suur äri, millega iga aasta teenitakse ligi 14 miljardit dollarit. Eelkõige kasutatakse päevalilli küpsetusõli tootmiseks, kuid seemneid võib leida ka maiustustes ja teistes toodetes. Päevalille perekonna genoom on 3,5 miljardi aluspaari pikkune, seega veidi suurem inimese genoomist.