2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Oled see, mida sa sööd
02.09.2011 11:11

Oled see, mida sa sööd

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (4)

Toitumisharjumused määravad, millised bakterid inimese soolestikus vohavad.

Teadlased avastasid, et inimese sisikonnas elunevate bakterite tüüpi mõjutab liha, rasvade, süsivesikute ja alkoholi tarbimine. Samas väidavad ajakirjas Science avaldatud uuringu autorid ka, et toitumisharjumuste muutmine ei asenda kiiresti üht bakterite populatsiooni teisega.

Teadlastele pakuvad järjest enam huvi inimese soolestikus leiduvad tohutud, suures osas uurimata bakterite populatsioonid. Varasemate uuringute järgi võivad need miljardid mikroobid mängida rolli erinevate haiguste, näiteks rasvtõve või põletikulise soolehaiguse, esinemisel. Üks hiljutine hiirte uuring näitas, et sisikonnas elunevad bakterid võivad mõjutada isegi loomade käitumist ja ajukeemiat.

Värsket uuringut juhtinud Pennsylvania ülikooli mikrobioloogi Frederic Bushmani sõnul ei ole teadlastele täpselt teada, millised bakterid inimese sisikonnas elunevad ja milline on nende roll.

Selles osas valitsevat kaost korrastas vähesel määral Euroopa ja Aasia teadlaste selle aasta aprillis ajakirjas Nature avaldatud uuring, mille järgi võib inimkonna soolestikus domineerivate bakterite perekondade (Bacteroides, Ruminococcus või Prevotella) põhjal laias laastus kolme tüüpi jagada.

Uuringu järgi püsis inimeste see tüüp aja jooksul stabiilsena, kuid selgusetuks jäi, miks soolebakterite populatsioonid inimeste lõikes radikaalselt erinevad. Värske uuring võib aga anda sellele küsimusele osalise vastuse.

Bushmani teadlasterühm uuris 98 hea tervise juures vabatahtlikku, kes pidid täitma kaks küsimustikku. Üks neist uuris, mida nad hiljuti sõid ja jõid ning teine pikaajalisi toitumisharjumusi. Soolestiku mikrofloora uurimiseks võttis teadlasterühm neilt ka väljaheiteproovid ning analüüsis DNAd.

Uuringu tulemused näitasid sarnast tüüpideks jagunemist (selgelt eristus küll ainult kaks tüüpi kolmest) ning toitumisharjumuste seotust kõhus elavate bakterite tüübiga.

Suures koguses liha ja küllastunud rasvu tarbida armastavate vabatahtlike sisikonnas leidus rohkem Bacteroides perekonda kuuluvaid baktereid.  Suurtes kogustes alkoholi ja polüküllastamata rasvu tarbivate vabatahtlike sooltes domineeris Ruminococcus  ning süsivesikute rikka toidu armastajatel Prevotella.

Ei ole teada, kas üht tüüpi bakteri domineerimine soolestiku mikroflooras on peremeesorganismi jaoks teiste tüüpide domineerimisega võrreldes kasulikum. Kui see aga peaks nii olema, pakub uuring  Bushmani sõnul lootust leida uusi viise  tervislikku seisundi parandamiseks, muutes toitumisharjumusi.

Uuring näitas siiski ka seda, et soolestikus elavate bakteritte üüp ei ole üleöö muudetav. Osade vabatahtlike dieedi muutmise tulemusel muutus nende sisikonnas kümne päevaga küll erinevate bakteriliikide arvukus, kuid tüüp jäi samaks. Autorite sõnul tuleb bakteripopulatsiooni muutmiseks ilmselt pikka aega teist moodi toituda.

11.09.2011 10:20
Andres

Ajurveda tarkus on juba mitu tuhat aastat vana. On kolm põhitüüpi:vata, pitta ja kapha. Kas see siin võib olla taasavastamine?

Lisa kommentaar
20.09.2011 19:20
Kukekas

Jutu jätkuks uusim sõna:"We are not only eating 'materials', we are also eating 'information'"

http://www.physorg.com/news/2011-09-materials.html

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus