2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
15.11.2009 12:56

Neandertallaste kaks suurt küsimust

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (10)

Kõigest 30 000 aastat tagasi ei elanud maailmas mitte üks inimliik, vaid kaks. Kuigi neandertallased olid tänapäeva inimeste lähimateks sugulasteks, ei teata neist praegu kuigi palju.

Neandertallaste mõistmiseks on vaja leida vastus vaid kahele peamisele küsimusele. Esiteks, miks surid neandertallased välja, kui meie liik säilis. Teiseks, kas tänapäeva inimene ja neandertali inimene ristusid omavahel. Teisele küsimusele võib aidata vastuse leida peagi avaldatav neandertallase terviklik genoom, kirjutas LiveScience.

Neandertallaste fossiile leiti esmakordselt 1856. aastal Saksamaalt Neanderi orust. Nende kehaehitus oli tänapäeva inimese omast jässakam, kuid nende aju oli vähemalt sama suur kui meil. Suure tõenäosusega olid nad meile palju sarnasemad, kui tavaliselt arvatakse.

Neandertallased oskasid kasutada tuld, valmistasid kivist tööriistu, olid osavad kütid, elasid keerukates sotsiaalsetes rühmades ja matsid oma surnuid. Raskelt moondunud käeluudega täiskasvanud meessoost neandertallase fossiili leidmine vihjab ka, et nad hoolitsesid oma haigete ja vigaste eest. Geneetilised uurimused näitavad, et neil võis olla tänapäeva inimestele sarnane kõnevõime.

Umbes 30 000 aastat tagasi neandertallased kadusid, kuigi uuemate uurimuste kohaselt võisid veel 24 000 aastat tagasi olla säilinud mõned üksikud rühmad. Kuna nende kadumine toimus enam-vähem samal ajal, kui nende elualadele rändasid sisse tänapäeva inimesed, on teadlased spekuleerinud tänapäeva inimese rolli üle neandertallaste väljasuremises.

New Yorgis asuva Ameerika loodusloomuuseumi paleontoloogi Ian Tattersalli sõnul ei suutnud neandertallased ilmselt lihtsalt konkurentsiga toime tulla. „Me kas põhjustasime nende huku kaudselt, kasutades samu ressursse, või otsese konflikti läbi. Tänapäeva inimene erineb kõigist teistest kunagi elanud hominiididest – me töötleme informatsiooni ümbritseva kohta hoopis teisiti,“ selgitas ta.

Mõned teadlased arvavad aga, et neandertallasi mitte ei hävitatud, vaid nad sulandusid lihtsalt tänapäeva inimeste hulka. „Võib-olla said neile saatuslikuks haigused ja vallutajad, kuid on võimalik, et nad jätsid olulisi geene meie geenitiiki,“ ütles Michigani ülikooli paleoantropoloog Milford Wolpoff.

California ülikooli paleoantropoloog Tim Weaver märkis, et meie liik suutis ilmselt elada palju tihedamates populatsioonides kui neandertallane. Sellest väikesest erinevusest piisaks, et tänapäeva inimene neandertallase ajapikku välja tõrjuks, sõltumata sellest, kas omavahelist ristumist toimus või mitte.

"Ette on kujutatud erinevaid stsenaariumeid alates liikidevahelisest sõprusest kuni isegi kannibalismini,“ ütles Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlane Katerina Harvati. „Ma arvan, et tegelikkuses võisid aset leida paljud neist stsenaariumitest. Ma usun, et liigid proovisid omavahel ristuda, kuigi pole selge, mis tulemusi see andis. Kindlasti esines aeg-ajalt vägivalda. Arvan ka, et kohati surid nad välja isegi enne, kui meie kohale jõudsime. Tegelikult pole aga vaja ühtegi muud põhjendust, kui tänapäeva inimesed tootsid rohkem elujõulisi järglasi kui neandertallased.“

Kuigi neandertallased ja tänapäeva inimesed võisid elada samal ajal samas kohas, on siiski võimalik, et meil polnud nende kadumises mingit rolli. Hispaania Gibraltari muuseumi evolutsioonibioloogi Clive Finlaysoni arvates võis neile saatuslikuks saada hoopis kliima jahenemine, mille tulemusena keskkond muutus kiiremini kui neandertallased kohaneda jõudsid.

Kas tänapäeva inimesel ja neandertallasel sündis ka hübriidseid järglasi? Neandertallaste genoomi sekveneerimisega tegelevat rahvusvahelise töörühma juhtiv Saksamaa Max Plancki instituudi geneetik Svante Pääbo väitis hiljuti, et ta on üsna kindel, et liikide omavaheline ristumine toimus.

"Me teame, et kui lähedastest sugulastest primaadiliigid omavahel kohtuvad, võib mõnikord toimuda liikidevaheline ristumine, ja mitte ainult loomaaia kunstlikes tingimustes. Seda pole täheldatud mitte ainult primaatidel, vaid ka teistel lähisugulastest imetajaliikidel,“ ütles Harvati.

Kolmelt Horvaatiast leitud fossiililt eraldatud DNA põhjal on neandertallaste ja tänapäeva inimeste genoom 99,5 protsendi ulatuses identne. Pääbo on üsna kindel, et ristumine toimus, kuid pole veel selge, kas sellest ristumisest sündis ka lapsi ja kas neandertallased jätsid oma jälje ka meie genoomi.

"See on usutav teooria, kuid vajab põhjalikumaid uuringuid,“ ütles Harvati. „Sellele küsimusele vastamine on hädavajalik meie enda päritolu mõistmiseks.“

24.11.2009 22:31
august sügavast august.sygavast@gmai

Hiljaaegu jooksis erialasest meediast läbi uudis, et neandertallase aju olnud koguni viiendiku võrra suurem kui tänapäeva inimese oma.
Arvestades inimese omakasupüüdlikkust ja julmust, kaldun küll arvama, et kaasaja inimese eelkäijad lõid neanderdaallased mättasse.

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus