2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Meditsiini Nobel läks tüvirakkude uurijatele
08.10.2012 13:47

Meditsiini Nobel läks tüvirakkude uurijatele

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (9)
Tagasi
Edasi

Foto: AFP/Scanpix

Kaks ajalises plaanis üksteisest rohkem kui 40 aasta kaugusel tehtud avastust tõid täna teadusmaailma ihaldatuma trofee - Nobeli auhinna kahele Inglismaal ja Jaapanis töötavale tüvirakkude uurimisega tegelevale teadlasele.

Tänavuse Nobeli füsioloogia- ja meditsiinipreemia poolitavad avastuse ajal Oxfordis töötanud, kuid tänapäeval Cambridge’i ülikoolis endanimelises instituudis töötav John B. Gurdon ja Jaapani Kyoto ülikooli professor Shinya Yamanaka.

Nende tööd on aluseks teadmisele, et täiskasvanud rakke on võimalik ümber programmeerida tüvirakkudeks, millest omakorda on võimalik arendada erinevaid kudesid ja elundeid. Need avastused on muutnud arusaamist sellest, kuidas rakud ja organismid arenevad, kirjutab Nobeli komitee tänase auhinna põhjenduses.

Meie kõigi elu on alanud viljastunud munarakust. Embrüo koosneb algfaasis rakkudest, millel on võime areneda kõigiks eri tüüpi rakkudeks, näiteks naha-, vere- või närvirakkudeks. Neid rakke kutsutakse pluripotentseteks tüvirakkudeks.

See, kuidas neist mitme võimalusega rakkudest saavad lõpuks kindlate omaduste ja eesmärgiga rakud, arvati varem olevat vaid ühesuunaline. Kui rakud on juba arenenud teatud tüüpi rakkudeks, siis enam tagasiteed ei ole. Tänased nobelistid tõestasid, et see arvamus on ekslik.

Gurdon asendas 1962. aastal konnakullese soolestikust pärit rakus rakutuuma konna munaraku rakutuumaga. Sellest rakust arenes normaalne kulles, mille pärilikkusaines oli endiselt info, mis on tarvilik selleks, et areneks täiskasvanud konn. See oli tõestus, et täiskasvanud rakk on endiselt võimeline arenema täiesti toimivaks organismiks.

Shinya Yamaka avastas 2006. aastal viisi, kuidas täiskasvanud hiire rakke ümber programmeerida embrüonaalseteks tüvirakkudeks. Selleks viidi viirusvektori abil naharakkudesse neli looduslikku geenilülitit – transkriptsioonifaktorit, mille tagajärjel käivitunud protsesside tulemusena saadigi laboritingimustes embrüonaalsetele tüvirakkudele iseloomulike omadustega rakke.

Inimese rakke ümber programmeerides on võimalik uurida erinevaid haigusi ning tulevikus luuakse ilmselt sellel meetodil põhinevaid diagnoosimis- ja ravimeetodeid.

Esmalt suhtusid teadusringkonnad Gurdoni avastusse suure skepsisega, kuid peagi kinnitasid seda ka teised töörühmad. Sealt edasi läks suur uurimistöö, mis viis lõpuks imetajate kloonimiseni.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et Gurdoni ja Yamanaka töö puudutab üht kindalt tüvirakkude alaliiki, niinimetatud indutseeritud pluripotentseid tüvirakke (iPS rakud).

“Aastakümneid usuti, et organismi erinevad rakutüübid (inimeses ligi 300) on mõne vähese erandiga lõplikult diferentseerunud tänu erinevate geenikomplektide aktiivsusele neis rakkudes ning selline seis on pöördumatu. Näiteks närvirakus töötavad ühed geenid, maksarakus aga teised geenikomplektid,” ütles ta.

“Nemad näitasid, et meie rakud on palju plastilisemad kui seni arvatud ning üsna väheste muudatustega saab ühest rakutüübist teha teisi. Kõige olulisem saavutus on muidugi suvalise diferentseerunud raku "tagasiviimine" algsesse olekusse - embrüonaalse tüviraku sarnaseks iPS rakuks. Sellisest rakust saab omakorda tekitada kõiki inimese rakutüüpe. Ka sugurakke, mistõttu inimese kloonimise temaatika ja sellega kaasnev eetiline debatt on täna aktuaalsemad kui kunagi varem.”

Maimetsa sõnul tegeletakse Tartu Ülikoolis kahte tüüpi tüvirakkudega, embrüonaalsetega ning kasvajate tüvirakkudega. Mõlemal on selge väljund nii fundamentaalteadusesse kui ka praktilistesse rakendustesse meditsiinis. Erinevate tüvirakkudel põhinevate rakendustega meditsiinis tegeletakse kogu maailmas väga intensiivselt ning mitmed neist on juba jõudnud ka praktikasse.

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus