2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
25.04.2011 12:55

Kõhuelustik jagab inimesed kolmeks

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (10)
Tagasi
Edasi

Foto: Nature

Sarnaselt veregruppidele saab inimesi rühmitada soolestikus elavate bakteripopulatsioonide põhjal.

Teadmine soolebakterite olulise rolli kohta imetajate elus on üsna uus. Meie sees ja peal tegutseb võimas vägi, mis ületab keharakkude arvu enam kui kümme korda. Närilistel tehtud katsete abil on näidatud, et mikrofloora mõjutab nii kehakaalu kui ka immuunsust.

Seetõttu uurivad mikrobioloogid inimese keha bakterikooslusi väga usinalt. USAs tegutseb suur uurijate rühm, kes loodab kindlaks teha kõik terve inimese kehas elutsevad bakterid, olgu nende koduks siis hingamisteed, nahk, soolestik või kuse-suguteed. Euroopa teadlasi ühendav konsortsium keskendub soolestikus elutsevatele mikroobidele. Nende töö esimesed tulemused ilmusid ajakirjas Nature ning selle põhjal võib inimesed soolebakterite järgi jagada kolme rühma.

Teadlased uurisid mikroobe paarikümne eurooplase roojaproovides ja võrdlesid neid sama hulga USAst ja Jaapanist pärinevate inimeste proovidega. Sarnasusi otsides leidsid bioloogid, et proovide hulgast eristuvad kolm sarnase bakterielustikuga rühma. Samalaadsed tulemused saadi ka hiljem suurema valimi puhul.

Soolestiku mikrofloora kolme põhitüübi eristumine oli ka uurijatele suureks üllatuseks. Prantsusmaal töötava Dusko Ehrlichi sõnul ei ole tüübid seotud inimeste vanuse, soo, rahvuse ega toitumisharjumustega.

Samuti ei oska mikrobioloogid praegu selgitada, kuidas täpselt sellised kõhus toimetavad kooslused välja kujunevad ning kaua need püsivad. Bakterite liigiline mitmekesisus võib olla seotud erinevate veregruppidega. Teise võimalusena on mikroobiuurijad välja pakkunud, et bakterikooslused sõltuvad inimese ainevahetusest. Samuti ei saa välistada, et kõige olulisemat rolli võivad mängida need bakterid, kellega vastsündinu kõigepealt kokku puutub.

Teadlased andsid kolmele bakterikoosluse tüübile nimed domineerivate perekondade järgi - Bacteroides, Prevotella ja Ruminococcus. Uurimisrühma liikmete arvates mõjutavad soolebakterid seda, miks mõned inimesed dieetidest hoolimata kaalus juurde võtavad, samuti võib teatava mikroobikooslusega inimestel sagedamini olla iseloomulikku kõhuvalu.

Bacteroides lammutab süsivesikuid ning selle mikroflooratüübiga inimesed võivad olla keskmisest veidi tüsedamad.Ruminococcus aitab rakkudel suhkruid omastada ning võib seetõttu põhjustada kaalutõusu. Prevotella-bakterid kulutavad mõnikord soole limaskesti ning seedekulglas tekib valu.

Uurijad hoiatavad siiski, et igal inimesel on sooltes sadu ja isegi tuhandeid eri liiki baktereid, kellest kõikidest teatakse liiga vähe ning seetõttu ei maksa nende tulemustest teha ennatlikke järeldusi. Oletusi, et eri bakteritüüpidega inimestel võivad esineda iseloomulikud haigused, alles testitakse.

25.04.2011 13:34
Elina

Kas oleks võimalik ka pisut täpsemalt kirjutada, milliste teadlastega tegemist on? Näiteks kas need on need samad, kelle sooleuuringutest on kirjutatud samateemalises artiklis?

Lisa kommentaar
27.04.2011 11:02
huvitav

Mis vahe siis on Bacteroidese või Ruminococcuse enamikuga mikroflooratüübil? Esimene lammutab süsivesikuid, teine aitab omastada suhkruid (mis on süsivesikud), mõlemate "kandjatel" on tüsedus ettenähtud :p võib-olla ma pime ja teadmatu, aga ma olulist vahet ei märganud.

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus