2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kes elavad meie kõhus?
04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (8)
Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

Värskelt ajakirjas Nature ilmunud rahvusvahelise teadusprojekti MetaHIT (Metagenomics of the Human Intestinal Tract ) uurimuse järgi on inimeste soolestikus elavatel mikroobidel 3,3 miljonit geeni, mis jätab kaugele varju inimese geenide arvu: inimese genoomis on 23 000 geeni.

Seega ületab inimkehas elavate bakterite geenide arv rohkem kui sada korda inimese enda geenide arvu. Eri inimeste soolestiku mikrofloorat võrreldes leidsid teadlased, et erinevused eri inimeste kõhus pesitseva pisielu vahel polegi nii suured kui varem arvati.

Soolestiku mikrofloora geneetilise tausta tundmine on teadlaste sõnul vähemalt sama oluline kui inimese genoomi uurimine, ka see võimaldab haigusi ennetada ja neid paremini ravida.

Eesti teadlane: see on läbimurdeline

„Tegemist on uue läbimurdetehnoloogiaga, mis esitab täpsed andmed inimese soolkanalis elutseva mikroobikoosluse geneetilisest kaardist, eristades seda inimese enda geenikomplektist,“ ütles Tartu Ülikooli mikrobioloogia emeriitprofessor Marika Mikelsaar.

„Soolkanalist saadud proovidest eraldatakse pärilikkusaine DNA, see sekveneeritakse kiirmeetodil lühikeste juppidena, neist koostatakse võimalikud geenimustrid, eristades saadusest inimgeenid. Saadud produktist - mikrobioomist oli teadlastel bioinformaatika meetodite abil võimalik kaudselt määrata erinevate mikroobiliikide arv, millised elutsevad sooles. Selle artikli autorid postuleerivad kuni 1000 erineva mikroobiliigi olemasolu,“ lisas ta.

Artiklis kirjeldatud uurimuses vaadeldi 124 eurooplase soolestikust võetud proove, uuritute hulgas oli nii terveid, rasvumise all kannatavaid kui ka soolehaigusi põdevaid inimesi. Ühe inimese kõhus leidub vähemalt 160 eri liiki mikroobe ning vähemalt 40 protsenti neist mikroobidest on olemas vähemalt pooltel selles uuringus osalenud inimeste soolestikus.

Vähem kui kolmandik kataloogi kantud geenidest on korralikult uuritud, umbes 40 protsenti on tuntud bakterite vähemuuritud geenid ning rohkem kui neljandik geenidest on tundmatud, mida pole varem uuritud. See viitab võimalusele, et meie soolestikus võib elada ka mitmeid tundmatut liiki baktereid, ütles Prantsusmaa Jouy en Josas’ põllumajandusuuringute instituudi teadlane Dusko Ehrlich, üks Natures ilmunud artikli autoritest.

Uurimuse autorid oletavad, et neil õnnestus sekveneerida 85 protsenti soolestikus elavate mikroobide geenidest.

Tuntud vaid jäämäe tipp

Mikelsaare sõnul arvati kuni 2000. aastate alguseni sooles elutsevat umbes 500 erinevat mikroobiliiki, uue sajandi keskpaigast alates on tänu molekulaarsete metoodikate kasutuselevõtule esitatud arve tuhandest kuni kahe tuhandeni. „Soolestiku mikroobikooslust kujutatakse alati jäämäena, mille nähtav osa, kindlaks tehtud liigid, moodustavad vaid kuni 10 protsenti koguarvust. Nii lähedal inimesele ja ikka nii tundmatu ja huvitav areaal!“ märkis ta.

Tema sõnul on tähelepanuväärne, et artiklis kirjeldatud uus tehnoloogia ja esitatud tulemused  kinnitavad varasemaid, 1960ndatest aastatest alates saadud andmeid küllalt olulisest isikute vahelisest varieeruvusest nii tervetel kui mitmesuguste seedetraktihaigustega isikutel.

” Mikroobid otsivad endale koha meie kehas alates sünnimomendist vastavalt meie keharakkude retseptoritele. Samas oli juba ka varem teada, et erinevatel ealistel gruppidel (vastsündinud, imikud, väikelapsed,  täiskasvanud, eakad, raugad ), erinevate geograafiliste piirkondade elanikel, stressi ja haiguste korral on seedetraktis tegemist eripäraste mitmes suhtes sarnaste mikroobikooslustega,” ütles Mikelsaar.

”Vastuseid küsimustele, missugune on nende seni kindlaks tehtud mikroobikoosluste mõju inimese tervise erinevatele näitajatele, see tähendab biomarkeritele (vere vormelementide arvule ja koostisele, veresuhkrule, kolesteroolitasemetele, mitmetele uriini metaboliitidele, keharakkude ehitusele, immuunseisundile) on viimastel aastatel rohkesti laekunud. Siiski jäi senini ikka püsima võimalus, et hoopis mõned senitabamatud pisiasukad olid kirjeldatud seoste taga ja tuntud mikroobid vaid peegeldasid nähtamatute elurite iseärasusi,” ütles Mikelsaar.

17.12.2010 19:46
Ingrid Arro

Kui käsi mulda panna siis saab ka targemaks, oletades, et seal on veel rohkem mikroobe. Ja siis ei kulu ehk nii kaua aega moneks huvtavalt intelligentseks avastuseks. Ja kui see kilpkonna visadus siis vilja kannab on mikroobid mone sugulase kehas juba ammu ködunenud. Lisaks muidugi tuleb arvestada et eesti tedussaavutused ainult meessoo liini pidi edasi arenevad ja geeni edasikandja mitte enamat kui kui üks paljunev loomakeha ei ole. Orn ja oblukene pojaarmastus on naistest juba rammumehed teinud. Parem pooraks tähelepanu selle mikroobijutu asemel minu arvates positiivsele teadussaavutusele ameerikas, kus perekonnad saavad soovi avaldada, kas nende järglaseks saab poeg voi tütar. Seda tuleks ka eesti teduses rakendada.
Van Goch soi küll näljaga oma korva ära aga vähemasti ei leiutanud ta 40 aastat ühe pilti.
Mul ei ole noorte arenevate teadlaste vastu küll midagi aga süüa tahavad teisedki nagu minu avastatud ja avastamata mikrobiokeskond kohus
vahetevahel tunda annab.
Ehk tuleks siiski tekitada investeerimisfond, mis ilma bürokraatia ja
perekondliku arrogansita ka vaba juurdepääsu teistele voimaldaks.
Raha on see, mis euroopat huvitab. Ja kes seda oskab leiutada jääb söömata kadunuks.
Copy Paste on nii monestki kuulsuse teinud.

Jaan Tamme mälestuseks.



Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus