12.02.2008 14:45

Järgmise põlvkonna kõvakettad töötavad valkudel

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Unusta CD-plaadid, DVD-d ja kõvakettad. Jaapani teadlased pakuvad välja uue valkudel põhineva mäluseadme, mis pakub alternatiivi praegustele magnetoptilistele, mille mahtudel on peagi piirid ette tulemas.

Nagu loodus valis valgud välja selleks, et ajus mälu töös hoida, on teadlased aastaid uurinud võimalust, kuidas kasutada valke ning muid biomaterjale mäluseadmetes, mis suudaksid infot töödelda seni kasutusel olevatest materjalidest kiiremini ning oleksid praegustest mäluseadmetest suurema mahutavusega, kirjutas Physorg.

Seni on eksperimentaaluuringutes andnud lubavaid tulemusi mitmed valkudel põhinevad mälumaterjalid, kuid nende praktikas kasutuselevõtt on senini jäänud veel väljakutseks.

Tetsuro Majima ning tema kollegid kasutasid fluorestseerivat valku, salvestamaks teatud infojärjestust klaasslaidile. Kombineerides valgust ja kemikaale näitasid teadlased, et nad suutsid seda infojada sealt uuesti maha lugeda ning ka kustutada, vastavalt oma soovile.

Niisiis näitasid nad, et valgud suudavad infot talletada, taasesitada ning kustutada – seega täita kõiki nõudeid, mida ühele mäluseadmele esitatakse. Lisaks sellele, et valke saab kasutada mäluseadmetes, on lootust kasutada neid ka täiustatud biosensorites ning diagnostilistes testerites.

Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav ütles, et põhimõtteliselt on võimalik valkude olekut muuta samamoodi nagu elektroodidele antakse külge positiivne või negatiivne laeng. Valke saab juhtida näiteks ioonide või kemikaalide abil.

“Ma ei ole täpselt kursis sellega, kuidas nad kavatsevad seda saavutada, aga see ei ole rumal idee,” ütles Ustav.

Jaapanlaste artikkel ilmub Ameerika keemiaseltsi ajakirja Langmuir 4. märtsi numbris.

 

Aldo Luud Tarkade Klubi 06.09.2010 13:07

Sulev Kõks: Me oleme samuti transgeensed, aga me ei tea, miks

Suve algul sai Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks esimeseks eestlaseks, kelle genoom on täielikult järjestatud.

06.09.2010 13:01

Inimese genoomi äratrükkimiseks kulub veoautokoorem paberit

Selleks, et inimese genoomi ette kujutada ühe tekstina, tuleks ette kujutada umbes veoautokoormatäit ajalehepaberit.

02.09.2010 17:23

Eestlased töötavad välja suguhaiguste kiirtesti

Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.

06.08.2010 12:19

Geenmuundatud raps pääses USAs vabasse loodusesse (1)

Geneetiliselt muundatud vilja leiti esmakordselt kasvamas USAs vabas looduses.

06.07.2010 14:39

Avastus loob võimaluse testida eluea pikkust

Kas sooviksite teada, et elate 100 aastaseks? Kui lähiaastatel muutub inimese genoomi sekveneerimine tavainimesele taskukohaseks, siis on võimalik, et saab hakata tegema suhteliselt täpseid eeldatava eluea pikkust ennustavaid teste.

20.06.2010 07:42

Mida neandertallased meile pärandasid? (1)

Teist tüüpi diabeet, skisofreenia, autism - neid haigusi põhjustavad geenid on inimene saanud päranduseks neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest välja surnud inimliigilt.

08.06.2010 09:05

Sulev Kõks – esimene järjestatud genoomiga eestlane

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor Sulev Kõks on teadaolevalt esimene eestlane, kelle genoomi nukleotiidne järjestus on määratud.

01.06.2010 12:08

Läbimurre tüvirakkude kasvatamisel

Esmakordselt suudeti inimese embrüonaalseid tüvirakke kasvatada kontrollitud keemilistes tingimustes ilma loomset päritolu aineid kasutamata.

04.05.2010 12:40

Genoomiuuring paljastab terviseriskid (1)

California professor lasi oma genoomi sekveneerida, et saada teada, millised terviseriskid teda varitsevad.

26.04.2010 17:39

Geen võimaldab ussil kasvatada uue pea ja aju (4)

Nottinghami ülikooli teadlased avastasid geeni, mis võimaldab ussil peale kehaosade amputeerimist neid uuesti tagasi kasvatada. Uss suudab tagasi kasvatada isegi äralõigatud pea koos ajuga.

12.04.2010 15:27

Leiti aju stressivastust mõjutav geen

Lühiajaliselt võib stressivastus olla kasulik, võimaldades organismil muutunud olukorrale adekvaatselt reageerida, kuid krooniline stress võib põhjustada kahjustusi ja haigusi nii ajus kui ka teistes kehaosades.

13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

Reuters/Scanpix 03.09.2010 12:31

Nisu genoom sai lõpuks sekveneeritud

Teadlased suutsid sekveneerida nisu äärmiselt keerulise genoomi. Nüüd saavad aretajad hakata seda infot kasutama enam kui kolmandiku maailma rahva jaoks üheks põhitoiduks oleva teravilja saagikuse parandamiseks.

10.08.2010 11:55

Kasvajarakkude hävitamine kuumusega

Tel Avivi ülikoolis on töötatud välja meetod, mis hävitab spetsiifiliselt vähirakke, jättes nende kõrval olevad normaalsed keharakud puutumata.

08.07.2010 12:10

Oksüdatiivne stress ei kiirendagi vananemist? (1)

Ajakirjas Genetics avaldatud uurimus seab kahtluse alla teooria, mille kohaselt oksüdatiivne stress põhjustab kiiremat vananemist.

05.07.2010 13:47

Tiibetlased on kõige kiiremini evolutsioneerunud inimesed

Teadlaste sõnul on Tiibeti elanike näol tegemist väga kiire evolutsioonilise kohastumuse näitega, sest eluks kõrgmägedes on vajalikud muutused genoomis, mis pidid toimuma viimase paarituhande aasta jooksul.

09.06.2010 20:05

Tartu teadlaste eestvedamisel selgitati välja juutide päritolu (3)

Tänapäeval laiali üle maailma elavaid juute ühendavad omavahel tugevad religioossed, kultuurilised ja ajaloolised traditsioonid. Ajakirjas Nature avaldatud artiklist selgub, et juudid on vaatamata keerulisele ajaloole säilitanud ka geneetilise ühtsuse.

02.06.2010 16:53

Äädikakärbsed tunnevad valguse lõhna

Geneetiliselt muundatud äädikakärbse vastsed tajuvad valgust kui ebameeldivat lõhna.

07.05.2010 16:18

Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut (3)

Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele märkamatuks.

30.04.2010 14:00

Konna ja inimese genoomid on üllatavalt sarnased

Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja.

16.04.2010 11:59

Lapsel kaks ema ja üks isa: meetod pärilike haiguste ennetamiseks

Briti teadlased töötasid välja vastuolulise meetodi, mille abil saab ennetada mõnede ravimatute pärilike haiguste teket. Selleks tuleb viljastatud munaraku DNA üle kanda teise munarakku.

22.03.2010 11:27

Vaid üks geen võimaldab imetajatel jäsemete tagasikasvamist

Kümmekond aastat tagasi tehtud juhuslik avastus viis imetajatel kadunud jäsemete tagasikasvatamist võimaldava geeni leidmiseni.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

01.03.2010 19:11

Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunnigaTäiendatud (3)

Floridas toimunud konverentsil tutvustati uut ülikiiret sekveneerimismasinat.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.