2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA
12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.

„See oli tõeline võidujooks,“ ütles uurimuses osalenud Eesti Biokeskuse vanemteadur Mait Metspalu. Kohe-kohe on lõpusirgele jõudmas neandertallase genoomi kirjeldamine, kuid esimese ürgse inimese genoomi kirjeldamise au kuulub siiski Gröönimaa juuksetutist eraldatud DNAga töötanud rühmale.

Kunstniku käe läbi on ajakirja Nature selle nädala numbri esikaanel kujutatud, milline võis juuksetutis sisalduvate geeniandmete põhjal Gröönimaa ürgmees välja näha: tihedad mustad juuksed, tõmmu, pilusilmne ning kergelt kerkiv juuksepiir.

Töö objekt, 1980. aastatel Taani arheoloogide poolt Gröönimaalt leitud vaalaluude ümber kedratud juuksetutt oli 4000. aasta eest Gröönimaad asustanud Saqqaqi kultuuri kohta leitud ainsad inimjäänused. Paarkümmend aastat oli see juuksetutt hoiul Kopenhaagenis Taani rahvusmuuseumis, kust 2008. aastal leidis selle Kopenhaageni ülikooli geeniteadlane Eske Willerslev, kes oli püüdnud seni tulutult leida iidsete Gröönimaal elanud inimeste jäänuseid et neist DNAd eraldada.

Kuidas tagada puhtus?

Nüüd kerkis küsimus, kas arheoloogide käes või hiljem muuseumis ei ole juuksetutile sattunud nii suures hulgas tänapäevast DNAd, et sealt selle õige ja iidse väljasõelumine võiks olla üldse võimalik.

„Vana DNAga töötamisel peab olema kõvasti õnne. Lisaks peab materjal olema väga hästi säilinud ning kuivõrd uurimismaterjal oli juuksed, mitte luud, siis tuli tööd teha piinlikult täpselt. Neandertallaste kohta tehtud uuringuid on kritiseeritud, et seal on olnud probleeme saastumisega,“ ütles Metspalu.

Kahe kuu jooksul õnnestus sekveneerida juustest leitud DNAst ligi 80 protsenti genoomist, see on sama suurusjärk, mida tänapäeva teadus suudab ka praegu elavate inimeste genoomi analüüsimisel.

Tõestamaks, et saastumist pole, võrreldi genoomi tänapäeva Euroopas elevate inimeste DNAga, et olla kindel, et iidseks peetud DNAs ei ole vaid tänapäeva eurooplastele ainuomaseid genoomipiirkondi. Sekveneerimistööd korrati 20 korda.

Kust nad tulid?

Kui asja ehtsuses võis kindel olla, siis tulid mängu eesti teadlased.

„Meie küsimus oli: kas see mees oli tulnud Ameerikast või Siberist,“ ütles Metspalu. Lisaks temale osalesid selles töös veel Tartu Ülikooli professor Richard Villems, evolutsioonilise bioloogia vanemteadur Ene Metspalu, praegu Cambridge’i ülikoolis professoriametit pidav Toomas Kivisild ja Eesti Biokeskuse külalisteadlane Jakuutiast Sardana Fedorova.

Võrreldes Siberi põlisrahvaste ja tänapäeva Ameerika populatsioonide geeniandmeid ilmnes, et 4000. aasta eest Gröönimaal elanud mehel oli kõige enam kattuvust Siberis elavate tšuktšide ja korjakkidega.

Seega võib selgelt öelda, et see kultuur oli Gröönimaale Disco lahe äärde jõudnud Siberist,“ ütles Metspalu. Tänapäeva Gröönimaa asukatega pole toonastel inimestel otsest  sugulust, saar on asustatud kahe eri lainena.

Metspalu sõnul võiks vana-DNA vallas järgmiseks suureks väljakutseks olla mõne iidse genoomi kaardistamine leiu põhjal, millel pole olnud nii head riknemise eest kaitsvat külmkappi nagu Gröönimaa juuksetutil igikelts.

Loe ka: Eesti teadlased tõid selgust Gröönimaa asustamise loosse

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus