2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Geenid kontrollivad söögiisu
22.10.2010 13:58

Geenid kontrollivad söögiisu

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Kui su isa on pikk ja tüse ning tema isa oli samasugune, oled ilmselt sinagi pikk ja tüse. Sellesse teadmisse toob uut aga leid geneetikas, mille avaldamisega on ka Tartu teadlased justkui olümpiavõidu koju toonud.

Viimaste aastakümnete geeniuuringud on teinud kindlaks, et DNA-molekuli lõigud ehk geenid on need, mis mõjutavad muu hulgas seda, kas oleme ülekaalulised, pikad, pirni- või õunakujulise kehaga, kirjutas Tartu Postimees.

Mida uuring edasi, seda selgemaks saab, et kaalu, pikkust ja kehakuju mõjutavad paljud geenid. Et saada sotti, millised geenid mängivad just nende tegurite puhul kõige enam rolli, tuleb kõrvutada sadade tuhandete inimeste DNA-juppe.

6000 eestlast

Just seesuguse suure ettevõtmisega, pea veerandi miljoni inimese geenide võrdlemisega, on 400 teadlast ühele poole saanud. Nende hulgas ka kuus Eesti genoomika tippkeskuse uurijat TÜ Eesti Geenivaramu 6000 inimese proovidega. Ida- ja suures osas Kesk-Euroopas polnud seesuguseid andmeid mujal välja panna.

Üks uurijatest, Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu võrdles seda uuringut Galilei taevavaatlusega. Kui Galilei pööras taevasse teleskoobi, polnud tal hüpoteesi, kas Saturnil on rõngad, ta lihtsalt leidis need. Nii on ka valminud uuringuga: vaadeldakse kõiki geene, et näha, millised neist on ülekaalulisuse, pikkuse ja kehakuju mõjutamises osalised.

Metspalu sõnul on see laiahaardeline alusuuring. Teadlased leidsid 18 geeni, mis mõjutavad kehakaalu, pikkust ja kehakuju. See annab mitmesajale teadlasele võimaluse uurida neid geene lähemalt.

Oktoobri keskel ilmus selle alusuuringu kohta artikkel Nature Geneticsis. Selles ajakirjas avaldatud saada on teadlastele nagu olümpiavõit. «Ütleme nii, et võitsime teatejooksu, kus osales palju inimesi,» naljatas Metspalu. Geenivaramule oli see tänavu juba viies medal ehk viies Nature Geneticsis ilmunud artikkel.

«Teaduse tippspordi» ajakirju mõõdetakse nende mõjufaktori järgi ehk selle järgi, kui palju teised teadlased ajakirjas ilmunud artiklit tsiteerivad. Tippajakirjadel nagu Nature, Nature Genetics ja Science on see faktor 34.

Seal artikli avaldamine on  keeruline protsess. «See on nagu sportlastel kas võistelda olümpiamängudel või Elva meistrivõistlustel,» tõi Metspalu võrdluse avaldamisega mõnes vähemtähtsas ajakirjas.

Kontrollimatu isu

Uuringust selgus näiteks, et söögiisu on sama kontrollimatu nagu hingamine või seksuaalne aktiivsus. On teatud geenid, mis mõjutavad vaheaju osa hüpotalamuse tööd, mis kontrollib ka söögiisu.

Seega mõjutab meie isu see geen. Kui isu on suur, siis inimesed söövad rohkem ning kasvab ka kehakaal. Sestap võib ülekaalulisusele kaldumist pidada ka tahtest sõltumatuks.

Seesugused avastused aga aitavad ravimifirmadel välja töötada ravimeid, millega saaks vastava geeni käitumist siiski mõjutada, et näiteks söögiisu poleks nii suur ning ülekaalust omakorda ei tekiks diabeeti ja teisi sellega seotud haigusi.

Geenivaramu andmete analüüsimine võib Metspalu sõnul viia näiteks selleni, et kui patsient annab perearsti juures DNA-proovi, annab arvutiprogramm analüüsi tulemusena ka soovituse: teie geenidega inimesel on suurem võimalus saada rinnavähki, peaksite laskma end kontrollida.

Sadade teadlaste tehtud uuring

• Ühtekokku võrreldi 249 796 inimese geeniproove Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Austraaliast. Nende hulgas olid ka 6000 Eesti Geenivaramu proovi.

• Leiti 18 uut geeni, mis mõjutavad kehamassi indeksit.

• Artikkel uuringu tulemustega ilmus 10. oktoobril ajakirjas Nature Genetics.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus