2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
05.10.2012 16:14

Diabeedi pärilikkuse põhjuseid said selgemaks

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)

Senistest võimsaim geeniuuring leidis mitukümmend uut diabeediga seotud geenivarianti.

Suur rahvusvaheline veres glükoositaseme ja insuliiniga seotud geenivariantide uurimiseks kokku kutsutud konsortsium MAGIC (Meta-Analyses of Glucose and Insulin-related traits Consortium), milles osalesid ka Eesti Geenivaramu teadlased leidis inimgenoomist 38 uut piirkonda, mis on seotud insuliini ja veresuhkru taseme regulatsiooniga.

Seega on nüüdseks teada 53 piirkonda, mis neid kaht näitajat reguleerivad. Rohkem kui pooled neist on seotud teist tüüpi diabeediga, mida tuntakse ka täiskasvanuea diabeedina.

Teist tüüpi diabeet moodustab kõigist diabeedijuhtudest umbes 85 protsenti. Haigus on suures osas pärilik. Haigestuvad tihti ülekaalus inimesed juba täiskasvanuea keskel, tihti on haigetel kõhupiirkonda kogunenud rasv. Haigus kujuneb aeglaselt välja aastate jooksul. Raviks soovitatakse organismi enda insuliini toime tõhustamist kehakaalu alandamise ja liikumise abil.

Esimeses uuringus vaadeldi ligi 133 000 inimese andmeid, kasutades selleks uudset geenikiibitehnoloogiat Metabochip. Teine uuring vaatles 35 000 diabeedihaiget, võrdluseks oli lisaks kaasatud 115 000 terve inimese andmed. Mõlemad uuringud ilmusid ajakirjas Nature Genetics.

Eesti Geenivaramu teadur Tõnu Esko sõnul on sellele uudsele kiibile koondatud kõik varasematest kogu genoomi haaranud assotsiatsiooniuuringutest teadaolevad geenivariandid, millel on leitud mõju inimese ainevahetusele või südamele ja veresoonkonnale. Selline uuring on võrreldav täpsuslaskmisega, kus kogu genoomist on välja sõelutud juba teadaolevad variandid, mida siis suures uuringus üle kontrollitakse. Teadlased väidavad, et selline uuring on varemtehtutest umbes sada korda võimsam.

Kui varasemalt oli kinnitusanalüüsidesse kaasata tehnilistel põhjustel kuni 40 järjestusvarianti, siis selle geenikiibi puhul on võimalik statistiliselt üle kontrollida kuni 200 000 erinevat üksiku nukleotiidi polümorfismi. Need on muutused, kus mingil põhjusel on DNA-järjestuses üks nukleotiid on vahetunud teisega, ehk tähestikus on ühe tähe asemel teine.

Konsortsium alustas tööd esmalt sellega, et tehti kindlaks 23 piirkonda genoomis, mis osalevad veres glükoositaseme regulatsioonis. Kuid siis polnud võimalik teha paralleelselt nö lubavate piirkondade jaoks lisakontrolli, millele oleks lisatud ka paljudes teistes uuringutes lubavana näinud geenivariantide kontrollimine.

Uudse geenikiibi abil leitud 38 geenivariandi puhul on neid, mis reguleerivad veres glükoositaset, seda, kui kõrge on veresuhkru tase tühja kõhuga, samuti insuliinitaset ning veresuhkru taset vahetult pärast sööki.

Siit uuringust on võimalik ka edasi minna geenivariantidega, mis justkui on osutunud lubavaks, kuid mis vajavad veel täiendavat kontrolli. Kõigil neil võib olla diabeedi puhul mängida oma roll, mis lõpuks viib haiguse väljakujunemiseni.

Tõnu Esko sõnul võimaldab diabeediriski geenide täpsem tundmine juba lähitulevikus anda riskiga seotud geenivariante kandvatele inimestele soovitusi jälgimaks oma elustiili, toitumist ja liikumisharjumusi, sest geenivariandid on ainult risk, haiguse käivitavad tihtipeale inimese elustiiliharjumused.

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus